esmaspäev 24.11.2008, viimasest korrast päris palju aega möödas kui kirjutasin kuid pole ka midagi väga põnevat toimunud, et siiani bowenis teeme farmi tööd.
Küll aga nii palju nüüd et eelmisel nädalal pandi taas sõitma mind seal tomati põllul, isegi traktroiga sain sõita, seekord midagi ümber ei ajanud.
Täna pidi olema vaba päev kuid hommikul pool seitse koputas hosteli peremees uksele ning küsisi ega ma plastikut ei taha minna pikkima, loomulikult olin nõus kuna tomatites totaalselt kopp ning pealegi viimasel ajal seal enam ei teeninud ka suurt midagi sest hooaeg hakkab läbi saama.
See plastiku pikkimine näeb siis ette seda et vagude peal olev kile ning selle all plastik toru tuleb ära korjata. Hea see et seal tegemist tunni palgaga, kakskümmend dollarit tunnis, lisaks veel räägiti midagi et kui lõpuni töödata st tähendab siis seda et nii kaua kuni kogu plastik põldudelt korjatud, siis saab iga töödatud tunni eest veel lisaks kümme dollarit.
Mis veel, ah ja, nimelt mõned nädalad tagasi tahtsime minna poodi, kuid kuna too pood suht kaugel siis üks sakslane hostelist pidi meid sinna viima ning tagasi tooma. Kuid tema sõber kes pidevalt midagi suitsetab kaotas võtmed ära, me siis sõbraga passisime väljas selle minibussi juures ning ma mõtlesin et proovin korra toa võtmega ust avada ning uks avanes, siis mõtlesin et mis seal ikka et proovib kas käima ka läheb, läks küll. Kui see sakslane välja tuli siis talle ei mahtunud kuidagi see pähe et kuidas see võimalik ning väike närv lõi talle ka sisse nimelt hoiavad nad enda asju seal bussis, arvates et kindlalt luku taga asjad.
Sakslaste kohapealt veel niipalju et neid siin vaat et rohkem kui kohalikke, et muidu normaalsed inimsed kuid see keel mida räägivad häirib.
Siis veel selline asi et sai ära proovitud ka see valel pool sõidurajal sõitmine, kuid seda pidin tegema mingi pisikese bussiga millel käike tuli vahetada rooli kõrvalt ning sõita tuli ka kesklinnas kus ringteed. Sõitma pidin kuna lihtsalt üks päev peale tometite korjamist ei mahtunud kõik suurde bussi ära ning kedagi teist polnud kes sõidaks.
Lõpuks pandi hostelis tääle ka konditsioneer, ninmelt viimased päevad ikka väga palav, et ei tea palju täpselt kuid sinna neljakümne kanti, samas kusagil sadas mingi päev rahet.

laupäeval 01.11.2008 alustasime taas tööd tomati põllul, küll mitte samas kohas kus eelmisel korral kuid siiski tomatid. Kohe esimesel päeval oli puudu neist kes autoga seal vagude vahel korjajatega kaasa sõidab. Me siis sõbraga niisama, et võime sõita kõigega, läks natuke aega mööda ning see kes kamandab vägesid saatis mingi piluka, kes tuli ning küsis et kes teist nüüd sõidab, kuna ma nagu kõige lähemal talle siis mõtlesin et vahet pole ning ütlesin et võin sõita, piltidelt näete millega pidin sõitma. Kõik sujus alguses hästi, kõige parem see et ei pidanud korjama, kuigi esimese päeva lõpuks oli seis selline et korjajad teenisid pea poole rohkem kui mina, samas muidugi mitte kõik kes korjasid. Nimelt seal siis erinevad pundid, et kui satud mingite nobenäppudega ühte kampa siis palk päris hea kuid võib ka nii minna et teenid päevas alla saja dollari. Võrreldes eelimse kahe töökohaga aga paha asi see et tomati põllul pikemad päevad, umbes kümne tunnised ning lisaks veel see et koju toomine võta kauem aega, üks päev saime alles üle tunni pärast töö lõppu koju, et ega siis polegi rohke midagi kui pesema, natuke midagi süüa ning magama.
Kuid siis teisel päeval pärast kolme töötundi sai mu sõidud sõidetud, vähemalt selles farmis. Natuke nukker ka kuna nende autodega sain sina peale ning kõik sujus. Kuid et siis miks enam ei sõida aga sellepärast et ajasin ümber tonn tomateid, sest unustasin auto kastil selle külje peal oleva ääre üles tõsta ning kui vahetasin vagu siis ühel tõusul, libises kaks kasti maha ning taas hakkasin korjama, irooniline veel see et sama auto millega alustasin sõitmist ka lõpetasin.
Kolmapäeva ning neljapäeva võtsin vabaks täna reedel käisin taas tomateid korjamas, kuid kuna suht vähe oli korjata siis saime poole päeva pealt koju. Täna taas ka palgapäev, viie poole päeva eest tuli kokku 670 kopikatega.

neljapäev, varsti kaks nädalat töödatud, vaatasin et eelmises plogis kirjutasin lõpus et homme ehk esmaspäev tööl tegelt saime esmaspäeva ka vabaks, tõusime hommikul üles tegime endale lõunasöögid valmis mis kaasa võtta kuid siis tuli välja et vaba päev. Samas hea uudis ka, nimelt saime oma esimene palga mis oli kinnises ümbrikus nimi peal. Päris hea tunne, lõpuks hakkas raha sisse ka tulema ning õhtul saime veel kätte ka selle raha mis tollel tomati põllul teenisime, paprikate pealt ühe päeva eest 113 dollarit ning tomatite eest 70 dollarit.
Täna neljapäeval 30.10.2008 lõppes tööpäev varem, kuna arbuusidega nüüd ühelpool, läksime peale tööd ujuma ning päikese kätte lebotama, nimelt meil suht hosteli lähedal väli bassein. See et arbuusidega kõik isegi natuke nukker, sest tegelt ikka päris hea oli igal smoukeril ehk siis viieteist mindisel pausil mis tavalisel kella poole kümne paiku ning lõuna pausi ajal arbuusi süüa nii palju kui sisse mahub.
Täna hommikult oli päris hea näide sellest milline see aja vahe eestiga on, nimelt meie istusime bussis ning ootasime et hakkaks tööle sõitma, kell oli poole seitsme paiku hommikul, kui samal ajal sõber eestist helistas et ta teel hollikasse pidutsema.
taas kuulmiseni

tere taas
Asi nüüd niikaugel et me Bowenis ning käime ka tööl, ärkame iga hommik enne kuute teadmisega et taas tuleb midagi korjata samal ajal aga päike paistab lakkamatult pähe ning küpsetab.
Nüüd aga kõigest lähemalt. Kuna Airlie Beachil me tööd ei leidnud siis kohe kui sai korteri rent läbi sõitsime siia Bowenisse, sellest kohast kuulsin tollelt tuttavalt kellel külas käisin ning ta mainis et siin suht kerge leida farmi tööd, pealegi raha hakkas otsa lõppema, seega otsustasime et tuleme siia.
Bowen asub Airlie Beachist tiba alla 80 kildi kaugusel, taas bussi sõit mida nagu teate siis piisavalt kogend kuid õnneks seekord lühike sõit kõigest pooleteist tunni kanti.
Siia jõudsime laupäeval 18.10.2008, esmamulje, et suht mõtetu paik samas kui tööd leiab siis ongi hea et pole millelegi kulutada. Esmalt tuli leida elamine. Sai proovitud eelnevalt ka telefoni teel bronnida kuid kõik kohad täis, siin kohapeal saime endale siis neljapäevaks koha hostelisse kus organiseeriti ka tööle ning tagasi transport, kuid vaja oli veel ka sinna maani kusagil ööbida. Leidsime mingi koha kus kaks viimast kohta vabad, mis erinevates tubades. Mul läks hästi sain tuppa kus kaks pilukat lõuna koreast, suht korralikud tüübid, kuid sõber sai tuppa kus mingid õlid kes öösel tõmbasid voodis suitsu ning vett olid näinud vist viimati eelmisel aastal ning hosteli üleüldine mulje polnud ka kõige parem.
Õhtu poole vaatasime natuke ringi, mõtlesime et jalutaks ühte randa, mis kandis nime Queens Beach, see võttis meil aega poolteist tundi, ranna lähedal oli ka kino ning just siis algas film the bank job, päris hea, peale seda taas jala koju. Pühapäeal läksime teise randa mis natuke lähemal nii umbes tund jala, koha nimi Horseshoe Bay.
Pühapäeva õhtul aga täiesti lambist küsis üks korea tüüp et kas me homme ehk siis esmaspäeval tööle ei tahaks minna, loomulikult olime nõus. Ärkama pidime kella viie paiku hommikul.
Töö nägi ette siis tomatite korjamist, toimis see nii et istusime ise mingi kombaini peal ning see liikus vagude vahel ning meie samal ajal noppisme tomateid. Tööpäev kestis kümme tundi ning teenisime 50 dollarit, läbi lillede öeldes ajas ikka sita suht keema küll, mõtlesime et sinna küll rohkem minna ei taha.
Peale tööd kondasime mööda linna ringi üritasime endale leida uut elamiskohta kuna eespool mainisin et see hostel oli ikka suht rääbakas.
Ning siis täiesti juhuslikult astusime sisse ühte kohta mis ei kandnud mitte hosteli nime vaid midagi taolist nagu võõraste maja. Seal pakuti ka kohe ööbimsit ning teisipäevast alates tööd.
Seekord korjasime paprikat, ega algus päris täpselt ei teadnud kuidas ning mille eest tasutakse, arvasime et tüki töö, kuid õnneks võis valida ka tunni palga, kuna ma korjasin esimesel päeval pool sobiga mingi 69 ämbrit, üks ämber võrdus üks dollar, samas usinamad korjasid kolmesaja kanti ning rekord oli 520, mitte küll vist tol päeval kuid mingil varasemal päeval mis tähendab siis et ühe päevaga ehk kaheksa tunniga teenis too tegelane 520 dollarit miinus maksud, korrutage see kuuega või seitsmega oleneb palju päevi nädalas töötaks ning vaadake mis summa kokku tuleb. Kolmapäeval korjasin ka veel paprikat, selg oli eelmisest päevast täiesti kange kuid ämbreid tuli natuke alla kaheksakümne. Neljapäeval kolisime aga arbuuse korjama, mis natuke parem töö, kuna erinevad etapid ning arbuus ka suht söödav. Päeva lõpuks aga täiesti läbi kuna üks etapp nägi ette seda et seisime kuuekesi vagude vahel ning loopisime neid arbuuse, mis kaalusid kuni kümme kilo. Et võite kodus järgi proovida seiske meetrise vahega kõrvuti ning loopige topispalli ah ja ning lisage sinna veel juurde kolmkümmend kraadi sooja ning päike. Õnneks reedel ning laupäeval töötasin ruumis sees, tegin neid kaste mille sisse arbuusid käivad ning aitasin ka muudes asjades. Täna põhapäeval oli vaba päev, hommiku poole käsime ujumas ning logelesime niisama kuna homme taas tööle vaja minna, nüüd aga kirjutan blogi ning kell hetkel üheksa läbi õhtul.

Nüüd siis eelmisest korrast kui kirjutasin siia möödunud üle nädala, et ega suurt midagi teinud polegi, enamusajast niisama nautinud ilusat ilma ning päikest. suurem osa päevadest möödusid nii, et ärkasime kusagil kümne üheteistpaiku, sõime hommikust siis jalutasime laguuni äärde mis meie kodunt umbes poole tunni kaugusel, veetsime seal agea ujudes ning päikest võttes, siis umbes paari tunni pärast hakkasime koju tagasi liikuma. Koduteel käisime läbi macist kus võtsime väikse jäätise. Kodus vaatasime telekat ning siis õhtul tagasi linna kuhugi pubisse või klubisse.
Kuis eks ikka ühteteist juhtunud ka. Nimelt siis eelmisel nädalal see oli vist ööl vastu neljapäeva koju tulles otsustas üks meist lambist püksid jalast võtta. Natuke maad käidud jäi tee peale palmi puu mille tipus kookospähklid, loomulikult oli vaja need sealt ära tuua. Tooma läks see kes kõige rohkem purjus, õigesti arvasite see kes püksata, pähkliteni jõudes nägi ta seal kahte ning ta ise ka ei tea miks kuid haaras korraga mõlema järgi kasutades seejuures mõlemat kätt, peale seda leidis ta end kraavist. Alla kukkudes lõi ta end kuhugi kivi vastu nii korralikult ära et järgnevad päevad lonkas päris kõvasti.
Neljapäeval 02.10.2008 hommikul pesu kuivama viies lendas meie hoovi üks lind väga võimsa nokaga, millegi peale oli ta väga pahane, hakkas maasse auku kaevama, natuke hiljem kuulsin tugevat kõmakat, sõber toas ütles et lind lendas sajaga vastu meie võrkust mis siis toa ning terrassi vahel, see ajas naerma küll, siis ta veel natuke turtsus seal ning lendas minema.
Kuna nagu eelpool mainisin et meie päevad möödusid suht üksluiselt siis otsustasin külla tulle tuttavale kes siin juba pea kolm aastat. Ta elab Cloncurrys mis siis umbes tuhat kilti sisemaale, st suht kõrb siis. Kuid ega siia tulek kõige libedamalt läinud, nimelt kui keegi näinud üksinda kodus kahte siis see hetk kus näitab kuhu Kevin pidi lendama ning kuhu lendas, vot mul umbes sama värk kuid ma sõitsin bussiga niimoodi vales suunas. Asi selles et buss väljus Airlie Beachilt kell pool kolm öösel vastu reedet ning bussi vahetus pidi toimuma kell seitse hommikul, kuid ma magasin selle maha ning sõitsin sama bussiga edasi, jõudes kella ühe paiku päeval kohta nimega Cairns, mis asus sellest kohast kuhu jõudma pidin kaugemal kui see koht kus kohast sõitma hakkasin. Tagantjärgi suht rahul et niimoodi mööda panin kuna sain näha taas üht uut linna, päris kena . Veetsin seal linnas terve päeva ning laupäeva hommikul pool üks sõitsin siis edasi siia kuhu pidin algselt tulema. Siia Cloncurrysse jõudes tundus nagu viibiks leiliruumis, et kusagi neljakümne kanti temperatuur, kui muidu öeldakse et pane uks kinni lased sooja välja siis seal kus ööbin, sealne maja peremees ütles et pane uks kinni lased sooja sisse. Kuid siin tasuta internet:). Pühapäeval 05.10.2008 sõitsime ringi, käisime kohas kus filmiti Crocodile Dundee filmi, täpsemalt öeldes siis siit umbes saja kildi kaugusel ühes baaris milles toimusid mõningad võtted, päris lahe.
Täna 07.10.2008 käisime kohalikus kaevanduses, kus alustati kaevandustega üleeelmise sajandi lõpus.

Tere

Kõigepealt alustaks kokkuvõttega sellest mis siiani teinud, kus käinud, mida näinud.

Reis sai alguse üheksandal septembril, esimene sihtpunkt oli Brisbane, kus elab umbes 1,8 miljonit inimest ning asub see linn mingi 1500 kilti Sydneyst mööda rannikut põhja poole, kuhu maandusime üheteistkümnendal, lennujaamast kohe taksoga hostelisse, kuhu panime enda asjad hoiule ning siis pisike tutvus ümbruskonnaga. Kohe oli näha see, et siin võetakse asju vabalt, ühe poe aknal seisis silt, avan siis kui aega saan, mitte nagu eestis kus poed koguaeg lahti ning lõunale minnakse vahest alles kell kuus õhtul. Brisbanes veetsime kokku pea nädala. Siin saime endale ühe liikme veel lisaks, nimelt ühel meie seltskonnast oli siin kohapeal sõbranna. Ööbisime hostelis, midagi kasulikku ei teinud, käisime niisama väljas ning võtsime päikest natuke, nimelt linna, jõe äärde, oli tehtud kunst liiva rand, ikka väga mõnus soe oli, iga päev paistis päike, vihma nägin üks õhtu, kui olime hostelis, siis korra sadas, muidu kuiv päeval varjus mingi 25 kraadi öösel alla 20 natuke, supper. Enne Brisbanest lahkumist lugesin korra palju raha kulunud ning see lõi hinge kinni, kuna selle vähem kui nädalaga oli kulunud pea tuhat dollarit, nüüd tuli hakata töö peale ka mõtlema.

Edasi liikusime Airlie Beachile kus pidavat olema väga kena, ning ka töö leidmine olevat lihtne. Siia sõitsime bussiga, kuna lennukist oli suht kopp ning lisaks mõtlesime, et näeme siis ka natuke rohkem loodust, kuid see oli pehmelt öeldes viga. Sest bussi sõit kestis koos pausidega mingi pea kakskümmend tundi, millest enamus oli kottpimedas, nimelt siin pannakse kell kuus õhtul tuled kustu, samas magada sai väga vähe, kes ise bussiga sõitnud see teab, lisaks ebamugavusele ka veel kulude pool, pilet maksis 148 dollarit, lisaks boonusena veel söögipausidele mingi summa, samas kui natuke oleks uurinud siis soodsamad lennupileti hinnad algasid 79 dollarist ning reis oleks kestnud tunnid kaks kolm. Mitte et nüüd väga kopikaid loeks, lihtsalt edaspidi ei rapsi enam nii, et ennam natuke vaatame ka kui tegutseme.

Nüüd siis alates neljapäevast 18 septembrist siin Airli Beachil. Airlie Beach asub siis Brisbanest omakorda veel mingi 1200 kilti mööda rannikut põhjapoole. See selline väike koht, mingi kilt korda kilt umbes, kui sedagi. Kuid siin ümber hästi palju väikeseid saari mis mega luksuslikud, küll ise pole veel nendel käinud kuid tüdrukud kes meiaga siin reisil koos, töötavad ühel neist saartest ühes hotellis. Esimesed ööd veetsime taas hostelis, (mille rõdult tehtud ka pilt, nagu näha siis päris hea vaade) kuid siis hakkasime end natuke liigutama, vaatasime endale elamise, praegu elamegi viiekesi ridaelamu boksis. Elamine läbi kahe korruse, kolm magamistuba, kaks vannituba, elutuba, köök, garaaz, et piltidelt võite ise ka näha, väga koralik on, lisaks täis möbleeritud koos igasugu masinatega, ning kui tulla sellise natuke suurema rahvaga, siis tuleb ka palju soodsam, et meil hetkel poole soodsam kui hostelis. Küll aga elamise leidmine pole väga lihtne, eriti kui ei taha pikaks ajaks võtta, et alla kuue kuu ikka suht keeruline leida elamist. Meil ka natuke ei vedanud, nimelt võtsime ühest kinnisvara esindusest kuulutused, ning kui sealt välja valiseme ühe, mis meile väga hästi sobis ning tagasi läksime, et see rentida, siis öeldi, et paarkümmend minti tagasi võeti ära ning rohkem lühikeseks ajaks pole, siis olime ikka väga löödud. Õnneks samal päeval leidsime selle elamise kus hetkel ööbime. Siin küll rent pea poole rohkem, kuid elamine nagu ennem ütlesin ikka väga korralik ning hostelist siiski poole soodsam, lisaks sai lõpuks ometi enda asjad lahti pakkida. See elamine asub küll natuke sellest airli beachist väljas kuid sellest pole hullu, bussiga mõni minut. Et kui oleks nõus üürima pooleks aastaks näiteks, siis sama hinnaga oleks võinud võtta mere vaatega korteri, kus suur terrass koos basseiniga ning tube samuti mingi neli kokku.

See kui ennem mainisin et siin pidavat kena olema siis tõesti on, väga ilus siin. Samuti paistab iga päev päike, sadanud pole, isegi natuke soem siin veel kui Brisbanes, et nii umbes 30 kraadi päeval hetkel. Igapäev käime ujumas, tegelt nüüd küll natuke valetan, viimased kaks päeva (pühapäev ning esmaspäev) pole käinud, kuna laupäeval põlesime natuke ära. Siin peab kasutama mingi kolmekümnest päikesekreemi, kuid me igale poole ei määrinud ning veetsime päikse käes koos väikeste pausidega terve päeva, lõpus kohalikud vaatasid et lollakad turistid.

Täna esmaspäeval saime lõpuks korda aetud ka blue kaardi teema, see siis kaart mis annab õiguse töödata ehitusel, nüüd ootame et helistataks ning pakutaks tööd seal. Samas selle kaardi tegemine üks paras nuhtlus, alustasime reedel selle asja ajamist, et kõigepealt pidi lugema mingi materjali läbi ning siis läbi neti tegema testi mis valikvastustega, et selline tunna nagu oleks tagasi tööl emtis ning teeks atesteerimist, paha hakkas, hea küll nii hull nüüd ka polnud J.

Peale seda kui see kaardi teema sai aetud siis alustasingi selle blogi kirjutamist. Et miks nii hilja siis sellepärast, et pole eriti enda arvuti taga istunud kuna netile ligipääs siin suht piirataud, et see ka ainuke asi mille kallal võiks nuriseda. Kui tahad internetti siis peab selleks minema kuhugi neti punkti, et see suht tülikas. Eks nüüd hakkab vaatama ka seda et mis võimalused siia korterisse oleks net panna.