neljapäev, varsti kaks nädalat töödatud, vaatasin et eelmises plogis kirjutasin lõpus et homme ehk esmaspäev tööl tegelt saime esmaspäeva ka vabaks, tõusime hommikul üles tegime endale lõunasöögid valmis mis kaasa võtta kuid siis tuli välja et vaba päev. Samas hea uudis ka, nimelt saime oma esimene palga mis oli kinnises ümbrikus nimi peal. Päris hea tunne, lõpuks hakkas raha sisse ka tulema ning õhtul saime veel kätte ka selle raha mis tollel tomati põllul teenisime, paprikate pealt ühe päeva eest 113 dollarit ning tomatite eest 70 dollarit.
Täna neljapäeval 30.10.2008 lõppes tööpäev varem, kuna arbuusidega nüüd ühelpool, läksime peale tööd ujuma ning päikese kätte lebotama, nimelt meil suht hosteli lähedal väli bassein. See et arbuusidega kõik isegi natuke nukker, sest tegelt ikka päris hea oli igal smoukeril ehk siis viieteist mindisel pausil mis tavalisel kella poole kümne paiku ning lõuna pausi ajal arbuusi süüa nii palju kui sisse mahub.
Täna hommikult oli päris hea näide sellest milline see aja vahe eestiga on, nimelt meie istusime bussis ning ootasime et hakkaks tööle sõitma, kell oli poole seitsme paiku hommikul, kui samal ajal sõber eestist helistas et ta teel hollikasse pidutsema.
taas kuulmiseni

tere taas
Asi nüüd niikaugel et me Bowenis ning käime ka tööl, ärkame iga hommik enne kuute teadmisega et taas tuleb midagi korjata samal ajal aga päike paistab lakkamatult pähe ning küpsetab.
Nüüd aga kõigest lähemalt. Kuna Airlie Beachil me tööd ei leidnud siis kohe kui sai korteri rent läbi sõitsime siia Bowenisse, sellest kohast kuulsin tollelt tuttavalt kellel külas käisin ning ta mainis et siin suht kerge leida farmi tööd, pealegi raha hakkas otsa lõppema, seega otsustasime et tuleme siia.
Bowen asub Airlie Beachist tiba alla 80 kildi kaugusel, taas bussi sõit mida nagu teate siis piisavalt kogend kuid õnneks seekord lühike sõit kõigest pooleteist tunni kanti.
Siia jõudsime laupäeval 18.10.2008, esmamulje, et suht mõtetu paik samas kui tööd leiab siis ongi hea et pole millelegi kulutada. Esmalt tuli leida elamine. Sai proovitud eelnevalt ka telefoni teel bronnida kuid kõik kohad täis, siin kohapeal saime endale siis neljapäevaks koha hostelisse kus organiseeriti ka tööle ning tagasi transport, kuid vaja oli veel ka sinna maani kusagil ööbida. Leidsime mingi koha kus kaks viimast kohta vabad, mis erinevates tubades. Mul läks hästi sain tuppa kus kaks pilukat lõuna koreast, suht korralikud tüübid, kuid sõber sai tuppa kus mingid õlid kes öösel tõmbasid voodis suitsu ning vett olid näinud vist viimati eelmisel aastal ning hosteli üleüldine mulje polnud ka kõige parem.
Õhtu poole vaatasime natuke ringi, mõtlesime et jalutaks ühte randa, mis kandis nime Queens Beach, see võttis meil aega poolteist tundi, ranna lähedal oli ka kino ning just siis algas film the bank job, päris hea, peale seda taas jala koju. Pühapäeal läksime teise randa mis natuke lähemal nii umbes tund jala, koha nimi Horseshoe Bay.
Pühapäeva õhtul aga täiesti lambist küsis üks korea tüüp et kas me homme ehk siis esmaspäeval tööle ei tahaks minna, loomulikult olime nõus. Ärkama pidime kella viie paiku hommikul.
Töö nägi ette siis tomatite korjamist, toimis see nii et istusime ise mingi kombaini peal ning see liikus vagude vahel ning meie samal ajal noppisme tomateid. Tööpäev kestis kümme tundi ning teenisime 50 dollarit, läbi lillede öeldes ajas ikka sita suht keema küll, mõtlesime et sinna küll rohkem minna ei taha.
Peale tööd kondasime mööda linna ringi üritasime endale leida uut elamiskohta kuna eespool mainisin et see hostel oli ikka suht rääbakas.
Ning siis täiesti juhuslikult astusime sisse ühte kohta mis ei kandnud mitte hosteli nime vaid midagi taolist nagu võõraste maja. Seal pakuti ka kohe ööbimsit ning teisipäevast alates tööd.
Seekord korjasime paprikat, ega algus päris täpselt ei teadnud kuidas ning mille eest tasutakse, arvasime et tüki töö, kuid õnneks võis valida ka tunni palga, kuna ma korjasin esimesel päeval pool sobiga mingi 69 ämbrit, üks ämber võrdus üks dollar, samas usinamad korjasid kolmesaja kanti ning rekord oli 520, mitte küll vist tol päeval kuid mingil varasemal päeval mis tähendab siis et ühe päevaga ehk kaheksa tunniga teenis too tegelane 520 dollarit miinus maksud, korrutage see kuuega või seitsmega oleneb palju päevi nädalas töötaks ning vaadake mis summa kokku tuleb. Kolmapäeval korjasin ka veel paprikat, selg oli eelmisest päevast täiesti kange kuid ämbreid tuli natuke alla kaheksakümne. Neljapäeval kolisime aga arbuuse korjama, mis natuke parem töö, kuna erinevad etapid ning arbuus ka suht söödav. Päeva lõpuks aga täiesti läbi kuna üks etapp nägi ette seda et seisime kuuekesi vagude vahel ning loopisime neid arbuuse, mis kaalusid kuni kümme kilo. Et võite kodus järgi proovida seiske meetrise vahega kõrvuti ning loopige topispalli ah ja ning lisage sinna veel juurde kolmkümmend kraadi sooja ning päike. Õnneks reedel ning laupäeval töötasin ruumis sees, tegin neid kaste mille sisse arbuusid käivad ning aitasin ka muudes asjades. Täna põhapäeval oli vaba päev, hommiku poole käsime ujumas ning logelesime niisama kuna homme taas tööle vaja minna, nüüd aga kirjutan blogi ning kell hetkel üheksa läbi õhtul.

Nüüd siis eelmisest korrast kui kirjutasin siia möödunud üle nädala, et ega suurt midagi teinud polegi, enamusajast niisama nautinud ilusat ilma ning päikest. suurem osa päevadest möödusid nii, et ärkasime kusagil kümne üheteistpaiku, sõime hommikust siis jalutasime laguuni äärde mis meie kodunt umbes poole tunni kaugusel, veetsime seal agea ujudes ning päikest võttes, siis umbes paari tunni pärast hakkasime koju tagasi liikuma. Koduteel käisime läbi macist kus võtsime väikse jäätise. Kodus vaatasime telekat ning siis õhtul tagasi linna kuhugi pubisse või klubisse.
Kuis eks ikka ühteteist juhtunud ka. Nimelt siis eelmisel nädalal see oli vist ööl vastu neljapäeva koju tulles otsustas üks meist lambist püksid jalast võtta. Natuke maad käidud jäi tee peale palmi puu mille tipus kookospähklid, loomulikult oli vaja need sealt ära tuua. Tooma läks see kes kõige rohkem purjus, õigesti arvasite see kes püksata, pähkliteni jõudes nägi ta seal kahte ning ta ise ka ei tea miks kuid haaras korraga mõlema järgi kasutades seejuures mõlemat kätt, peale seda leidis ta end kraavist. Alla kukkudes lõi ta end kuhugi kivi vastu nii korralikult ära et järgnevad päevad lonkas päris kõvasti.
Neljapäeval 02.10.2008 hommikul pesu kuivama viies lendas meie hoovi üks lind väga võimsa nokaga, millegi peale oli ta väga pahane, hakkas maasse auku kaevama, natuke hiljem kuulsin tugevat kõmakat, sõber toas ütles et lind lendas sajaga vastu meie võrkust mis siis toa ning terrassi vahel, see ajas naerma küll, siis ta veel natuke turtsus seal ning lendas minema.
Kuna nagu eelpool mainisin et meie päevad möödusid suht üksluiselt siis otsustasin külla tulle tuttavale kes siin juba pea kolm aastat. Ta elab Cloncurrys mis siis umbes tuhat kilti sisemaale, st suht kõrb siis. Kuid ega siia tulek kõige libedamalt läinud, nimelt kui keegi näinud üksinda kodus kahte siis see hetk kus näitab kuhu Kevin pidi lendama ning kuhu lendas, vot mul umbes sama värk kuid ma sõitsin bussiga niimoodi vales suunas. Asi selles et buss väljus Airlie Beachilt kell pool kolm öösel vastu reedet ning bussi vahetus pidi toimuma kell seitse hommikul, kuid ma magasin selle maha ning sõitsin sama bussiga edasi, jõudes kella ühe paiku päeval kohta nimega Cairns, mis asus sellest kohast kuhu jõudma pidin kaugemal kui see koht kus kohast sõitma hakkasin. Tagantjärgi suht rahul et niimoodi mööda panin kuna sain näha taas üht uut linna, päris kena . Veetsin seal linnas terve päeva ning laupäeva hommikul pool üks sõitsin siis edasi siia kuhu pidin algselt tulema. Siia Cloncurrysse jõudes tundus nagu viibiks leiliruumis, et kusagi neljakümne kanti temperatuur, kui muidu öeldakse et pane uks kinni lased sooja välja siis seal kus ööbin, sealne maja peremees ütles et pane uks kinni lased sooja sisse. Kuid siin tasuta internet:). Pühapäeval 05.10.2008 sõitsime ringi, käisime kohas kus filmiti Crocodile Dundee filmi, täpsemalt öeldes siis siit umbes saja kildi kaugusel ühes baaris milles toimusid mõningad võtted, päris lahe.
Täna 07.10.2008 käisime kohalikus kaevanduses, kus alustati kaevandustega üleeelmise sajandi lõpus.