tere taas
Nii mis siis vahepeal teinud näinud. Nimelt siis selle mõne nädalaga tegin siiani pikima ning ka kulukaima taksosõidu ning pikima tööpäeva-öö. Kõigepealt sellest takso sõidust. Käisin üleeelmine nädalavahetus melbournis külas neljal uuel eestlasel, kellest kolmega varem koos töödanud, kes saabusid siia selle kuu alguses. Sai siis lobisetud, pilte näidatud vaadatud, väljas käidud. Aeg lendas linnulennul ning peagi tuli hakata tagasi siia poole liikuma, kuid kuidagi ei tahtnud ning seega lükkasin mineku viimase bussi peale mis pühapäeval echucasse liikus. Hostelist lahkusin kolmveerand tundi ennem bussi väljasõitu, bussijaama lähedusse saab linnale ringi peale tegeva turisti trammiga, lühemas suunas enam tramm ei sõitnud, seega läksin trammiga mis teeb väikse ringi, kuid see tramm sõitis kõige kaugemasse punkti ning siis trammijuht teatas et täna aitab küll tema rohkem edasi ei sõida. Nüüd kiskus asi tiba kiireks, tuli võtta päeva esimene takso millega sõitsin siis bussi-rongijaama, kuid buss oli natuke aega tagasi välja sõitnud, seega suht hapu lugu. Kuna esmaspäeval pidin taas tööl olema siis tuli mul kuidagi tagasi echucasse jõuda. Sõit echucasse käib enamasti läbi pendigo kus siis vahetad rongi bussi vastu või lihtsalt vahe peatus ning kuna see kõige lähem koht echucale kuhu tol õhtul sain pileti siis otsustasin sinna sõita lootuses et sealt läheb mingi buss või tuleb keegi vastu. Sõitsin sinna rongiga, kohale jõudsin umbes poole üheteist paiku õhtul. Kohapeal selgus et tol päeval ei liigu rohkem midagi ning vastu ka keegi ei tule seega tuli vaadata mis edasi saab. Kõigepealt üritasin leida mingi soodsa koha kus magada kuid kuna kõige soodsam mis leidsin oli üle saja dollari, siis mõtlesin et äkki mõni taksodest viskab ära, siinkohal olgu öeldud et kahe linna vahe umbes sada kilti. Esimene takso tahtis 150 dollarit ütlesin et pole rohkem kui sada, liikusin edasi ning teine takso oli nõus selle summa eest sõitma. Echucasse jõudsin poole ühe paiku öösel kuid vähemalt sain voodisse ning järgmine hommik tööle.
Edasi liikus kõik rahulikult kuni selle nädala teisipäevani mil algas taas harvest. Kohe esimene tööpäev mis tegime vajus väga pikaks, läksime tööle teisipäeval kell kuus õhtul koju saime kolmapäeval kella kahe paiku päeval ning siis uuesti tööle neljapäeva hommikul kell kaheksa ning koju reedel kell üksteist hommikul ehk siis mõlemal päeval üle kahekümne tunni tööl. Nüüd homme see tähendab siis pühapäeval vaba päev ning siis esmaspäeval tööle . Vahepeal siis veel kolised need eestlased ka siia ning käivad ka juba tööl, korjavad pirne, väga hea nüüd tasuta nii viinamarjad kui ka pirnid mulle sobib.

tagasi echucas, nädal hullu tööd seljataga nüüd taas aeg natuke midagi blogisse lisada.
Käisin siis vaatamas ka teisel nädalal tennist, nägin veel mitut head mängu sealhulgas poolfinaali Roddicki ja Federeri vahel ning finaali Federeri ja Nadali vahel. See finaal see oli nagu kirss tordi peal, üli põnev ning tasemelt ikka enam suurt paremaks minna ei anna, raudselt hetke kaks maailma parimat tennisisti.
Tagasi echucasse jõudsin esmaspäeval 02.02.2009 ning teisipäeval kohe tööle. Töötan nüüd viinamarja istanduses kus kasvatatakse viinamarju veini tehastele. Esimene päev oli kerge soendus panime kokku harvestit, see siis masin millega korjatakse viinamarju, ning harjutasime traktoriga sõitmist. Kolmapäevast läks siis aga kreisiks, tööpäev algas kell kaks päeval lõppes kolm öösel, alustasime taas kell viis samal hommikul lõpetasime kell pool kaks päeval siis uuesti viieks õhtul tööle, töötasime kuni seitsmeni ehk siis veel kaks tundi, siis koju kiire söök mõni tund magamist ning siis selle töönädala kõige hullem aeg, alustasime kell viis hommikul töötasime kuni kolmeni päeval siis seitsmest kuni üheksani samal õhtul ning siis uuesti kella kahest öösel kuni üheni päeval, taas tiba magada ning kella kaheksaks õhtul uuesti tööle et töötada kuni kella poole kuueni hommikul. Viimastel töötundidel nägin kuidas mutritest poltidest ning metallplaadist moodustus nägu.
Samas töö meeldib ning nüüd see nädal ka natuke külmem ilm, lubab alla kolmekümne kraadi et siis peaks saama ka paremini magada sest kuna siin hostelis puudub konditsioneer siis ikka väga raske magada kui palav ning õhku pole.
Minu töö näeb siis välja selline et pean näitema traktoristile ning harvestile milliste vagude vahele peavad nad sõitma ning samuti jälgima et harvest korjaks ära enamus marjad. See harvesti siis selline suur mölakas nagu umbes kombain mida nägite mõnel põllul kui suviti maal käisite vanaemal külas. Lisaks veel siis pean viinamarjade sees sumpama ning mahla sees jala vanne tegema, samal ajal seal prahti välja korjama.
Seda tööd peaks jätkuma nüüd umbes kuuks ajaks ning siis veel ehk nädalake midagi, peale seda tagasi melbourni

Täna üle nädala aja taas vaba päev, kuid sel korral isegi kahju sest vaba päev mitte põllu peal rasimisest vaid melbourne park´i külastamisest, see siis koht kus toimuvad austraalia lahtised meistrivõistlused tennises.
Põhiturniir sai alguse esmaspäeval 19.01.2009, kohe esimesel päeval nägin mängimas ka Kaiat, väljas oli sel hetkel ligi nelikümmend kraadi sooja ning mäng kestis kolme tunni kanti, isegi istudes oli hullult palav, et ei tea mis tunne oli sellise ilmaga veel mängida, igatahes väga pingeline mäng ning lõpuks ta õnneks võitis. Mängu vaatasin koos kahe väga toreda eestlasega kes samuti siin reisimas ning töötamas.
Siis väike söömine ning peale seda läksin vaatama Moya mängu.
Õhtu poole nägin ära ka Marat Safini mängu kellelt sain ka autogrammi.
Päeva viimaneses mängus mida staadionil vaatasin mängis Nalbandian.
Tagasi hostelisse sain tiba enne kahteteist seega põhimõtteliselt terve päeva veetsin seal ning nii edasi iga päev kuni tänaseni.
Algselt tegelt polnud plaanis rohkem raha raisata ning igapäev hommikust õhtuni seal melbourne parkil veeta kuid kuna esimene päev jättis supper hea elamuse siis soetasin ka edasisteks päevadeks põhi staadionitele pileteid. Mängudele pääs näeb välja siis nii et kokku on üle kahekümne väljaku kus mänge peetakse neist kahele Rod Laver arenale ning Hisense arenale tuleb soetada eraldi pilet ülejäänutele aga pääseb kas siis ühega neist kahest põhi areeni piletitest või siis võimalik ka eraldi osta päeva pilet. Põhi areeni piletid maksid esimesel päeval tiba alla kuuekümne ning viiekümne dollari, iga vooruga lisandus aga kümme dollarit.
Teine päev algas Serena mänguga, seejärel päeva maiuspala milles kohtuseid kohalik iidol Hewitt ning Tsiili tegija Gonzalez ning ei pidanud pettuma mängus, vaja läks kõiki viite setti.
Viimane mäng mida staadionil nägin tol päeval oli Blake mäng mis samuti väga hea.
Õhtu lõpetas aga Nadali mäng mida vaatasin suurelt ekraanilt. Mäng ise oil väga ühepoolne Nadal võitis esimesed kaheksa geimi ning kogu mängu peale sai vastas mängija neli geimi kuid igav polnud kuna tuju hoidsid üleval vastas mängija poolehoidjad kes peale iga võidetud geimi tegid võidutantsu ning laulsid.
Esimesed kaks päeva tundusid nagu farmis töötamisena kuna hommikuti tegin endale kaasa lõuna õigemini ostsin kebabi ning lisaks kaks kahe liitrist mahla.
Kolmandal päeval soetasin pileti Roddicki mängule lisaks sai päeva jooksul veel nätud mitu head mängu, seal hulgas teist korda ka Kaia mängu.
Neljapäeval nägin taas mängimas Gonzalezt ning Safini paaris mängu. Mõlemad mängud toimusid suuruselt kolmadal väljakul kuhu pääseb siis päeva piletiga. Ühe terve sektori olid hõivanud austraalased kes riietatud kollasesse ning kes lõbustasid publikut geimide vahel.
Reedel taas Roddicki mäng, laupäeval toimus aga ülipõnev lahing Gonzaleze ning Gasquet vahel kus läks taaskord vaja viite setti, lõpuks Gonzalez võitis, viimane set 12-10, mäng kestis natuke üle nelja tunni.
Esimese nädala kokkuvõtteks võib öelda et üli lahe ning kindlasti tahan ka järgmine aasta tagasi tulla siia selleks ajaks.
Homme lähen taas sinna kohale ning vaatab äkki õnnestub saada pilet ka ühele poolfinaal mängudest.

head uut aastat siis kõigile
Et siis kirjutaks taas midagi natuke siia blogisse. Aasta vahetuse võtsime vastu melbournis, kuna ööd seal tiba jahedad siis mõtlesime et teeme väikse sooja hosteli katusel enne kui linna peale lähme. Võimalik et ka varem maininud kuid seal hosteli katusel siis selline suur ala kus saab istuda ning kus avaneb ka vaade linnale. Soe sees asusime teele, et näha ilutulestikku, selleks võtsime suuna federation square poole, jõudsime sinna tiba enne kui hakati paugutama. Peab ütlema et ilutulestik polnud kõige parem kuid muidu suht lahe, mega palju rahvast.
Tagasi echucasse jõudsime reedel. Üleeile ehk siis pühapäeval 4.01.2009 käisime jõe peal, kus veetsime pool päeva. Kokku tuli üheksa inimest, nibin nabin mahtusime peale ära kuid lahe oli, väga lahe.
Praegu tuli taas meelde, nimelt selle kuu lõpus täpsemalt üheksateistkümnendal hakkavad austraalia lahtised meistrivõistlused tennises, kus siis maailme paremik kohal. Sain ka finaali pileti ning nüüd selle nädala lõpus lähme taas melbourni korra et siis üritan veel mõned piletid hankida ka eelringi mängudele.
Homsest peaks taas tööle saama, täpselt veel ei tea mida tegema kuid vahet pole, peaasi et tunnipalk.

tere taas
Nüüd kirjutan juba paigast nimega Echuca, asub see kena linn melbournist umbes kolmesaja kildi kaugusel, tegemist siis taas ühe väikelinnaga, kus siis hostel, milles elades võimalik töötada ka farmis.
Tulin siia plaanitust natuke varem, asi selles et melbournis see hostel kus olime seal olid kõik kohad broneeritud pühade ajal ning kuna sõber sõitis natuke varem siia ning teadis rääkida et siin veel teisigi eestlasi siis mõtlesin et miks mitte tulla ka siia ning veeta jõulud koos, peab ütlema et õige otsus, kuna siin tegime piparkooke, saime kinke ning isegi kuusk oli toas.
Echucasse jõudsin teisipäeval 23.12.2008, miks kohe ei kirjutanud blogisse siis sellepärast et iga päev lisandus midagi uut ning tahtsin selle kõik korraga kirja panna. Teisipäeval kolisin sisse tutvusin linnaga ning teiste hosteli elanikega, kolmapäeval hakkasime valmistuma jõuludeks, hommikul käisin linna peal kinke vaatamas, nimelt toimus siin see loosi kingi teema, igaüks siis tõmbas nimesildi kus kirjas nimi kellele kink läheb, lõuna paiku hakkasime valmistama piparkooke, nende tegemine võttis koos kaunistamisega aega päris mitu tundi, kuid oli lõbus. Neljapäeval ehk siis eile küpsetati liha ning siis istusime kõik koos laua taha ning sõime, mitut erinevat sorti liha, ahjukartuleid ning magustoiduks puuvilja salatit, kõhud täis, lasime leiba luusse ning mingi aeg hiljem avasime kingid, mina sain kingiks pudeli õlut ning kõrre.
Täna reedel pidi olema siis mu esimene tööpäev uues farmis, ärkama pidin kell kuus hommikul, läksin alla kööki et teha lõuna tööle kaasa, vaatasin küll et kuidagi vaikne aga mis seal ikka, kuid siis kui nägin mis täpne aeg sain aru miks nii vaikne, nimelt oli kell seitse läbi. Asi selles et bowenis ei keeratud kella ning melbournis muutsin aega ainult käekellal, äratab mind aga mobiil.
Tööle lähen nüüd siis homme, aprikoose korjama, eks paistab kuidas palk ning töö, sellest kirjutan järgmisel korral.
Nüüd peatume siin kuni aasta lõpuni siis tagasi melbourni kus võtame vastu uue aasta ning siis siia tagasi.

tere taas

Nüüd siis Melbournis, siia jõudsin teisipäeval 16.12.2008, hetkel suht külm siin et kahekümne kraadi kanti päeval, pilves ning sajune, külm ongi sellepärast et pilves, nimelt üks kohalik rääkis et siin pole neli aastat sadanud ning tavaliselt sel ajal kusagil neljakümne kanti sooja, samas ega väga ei kurdagi et ongi väike vaheldus, saab ilma higistamatta poes käia.
Eelmisest elukohast Bowenist lahkusin esmaspäeval. Nimelt sai seal töö läbi ning tahtsin ära suurde linna. Bowenis sai ära vaadatud ka film Australia, kus mängisid Nicole Kidman ning Hugh Jackman, miks seda mainin siis sellepärast et tolle filmi võtted toimusid Boweni linnas, mõningad võtted toimusid seal samas tänaval kus meie hostel, kuid filmis seda hostelit näha pole see kuidagi sealt välja lõigatud, samas näha hostel mis üle tee. Et filmis küll toimub tegevus Darwinis kuid filmiti see Bowenis.
Siia tulles käisin läbi ka Airlie Beach´i korterist kus sai elatud enne Bowenit. Kui sealt lahkusin siis jäi sinna neli eestlast, vahepeal on üks neist pidanud tagasi sõitma eestisse kuid lisandunud on sinna viis eestlast ning vist tuleb veel lisaks. Nüüd aga peavad nad sealt välja kolima kuna iga aasta see sama korter broneeritud ühele perekonnale, kuid pole hullu sest neile vaadati uus korter. Peab ikka ütlema et väga kena koht see Airlie Beach.
Siin Melbournis ööbin hetkel hostelis Victoria Hall, et võin soovitada ka teistele kes plaanivad siia tulla. Hostelis olemas isegi kino saal, jõusaal, katusel niisama tsillimis koht kuhu peaks paigutatama varsti lamamistoolid millel päikest võtta, samuti grillimis koht. Plaanin siia jääda vähemalt uue aastani siis vaatab edasi, kui leiab linnas tööd siis kauemaks kui mitte siis vahepeal taas farmi ning siis uuesti tagasi kui algab tennise turniir ning hiljem ka vormel.
Esimesel õhtul käisime väljas söömas, nimelt siin linna peal mega palju aasia söögi kohti, tellisin mingid nuudlid lihaga, päris hästi maitses, eile sai käidid mingis hotellis kus oli BBQ ning sai kahetesit dollari eest süüa niipalju kui tahad. Täna aga käisime turul ning tegime makaroni salatit päris hea kukkus välja.

esmaspäev 24.11.2008, viimasest korrast päris palju aega möödas kui kirjutasin kuid pole ka midagi väga põnevat toimunud, et siiani bowenis teeme farmi tööd.
Küll aga nii palju nüüd et eelmisel nädalal pandi taas sõitma mind seal tomati põllul, isegi traktroiga sain sõita, seekord midagi ümber ei ajanud.
Täna pidi olema vaba päev kuid hommikul pool seitse koputas hosteli peremees uksele ning küsisi ega ma plastikut ei taha minna pikkima, loomulikult olin nõus kuna tomatites totaalselt kopp ning pealegi viimasel ajal seal enam ei teeninud ka suurt midagi sest hooaeg hakkab läbi saama.
See plastiku pikkimine näeb siis ette seda et vagude peal olev kile ning selle all plastik toru tuleb ära korjata. Hea see et seal tegemist tunni palgaga, kakskümmend dollarit tunnis, lisaks veel räägiti midagi et kui lõpuni töödata st tähendab siis seda et nii kaua kuni kogu plastik põldudelt korjatud, siis saab iga töödatud tunni eest veel lisaks kümme dollarit.
Mis veel, ah ja, nimelt mõned nädalad tagasi tahtsime minna poodi, kuid kuna too pood suht kaugel siis üks sakslane hostelist pidi meid sinna viima ning tagasi tooma. Kuid tema sõber kes pidevalt midagi suitsetab kaotas võtmed ära, me siis sõbraga passisime väljas selle minibussi juures ning ma mõtlesin et proovin korra toa võtmega ust avada ning uks avanes, siis mõtlesin et mis seal ikka et proovib kas käima ka läheb, läks küll. Kui see sakslane välja tuli siis talle ei mahtunud kuidagi see pähe et kuidas see võimalik ning väike närv lõi talle ka sisse nimelt hoiavad nad enda asju seal bussis, arvates et kindlalt luku taga asjad.
Sakslaste kohapealt veel niipalju et neid siin vaat et rohkem kui kohalikke, et muidu normaalsed inimsed kuid see keel mida räägivad häirib.
Siis veel selline asi et sai ära proovitud ka see valel pool sõidurajal sõitmine, kuid seda pidin tegema mingi pisikese bussiga millel käike tuli vahetada rooli kõrvalt ning sõita tuli ka kesklinnas kus ringteed. Sõitma pidin kuna lihtsalt üks päev peale tometite korjamist ei mahtunud kõik suurde bussi ära ning kedagi teist polnud kes sõidaks.
Lõpuks pandi hostelis tääle ka konditsioneer, ninmelt viimased päevad ikka väga palav, et ei tea palju täpselt kuid sinna neljakümne kanti, samas kusagil sadas mingi päev rahet.