New Zealand road trip
Tervitusi Uus-Meremaalt
04.04.2009
Kohale jõudsime siis üleeile õhtul kohaliku aja järgi natuke enne kahteteist, maha astusime Aucklandis. Kohe lennu pealt maha tulles tegime ka esimese ostu kuna see tundus kohustuslikuna. Nimelt siis maksis lennujaama poes 1125 ml pudel rummi kõigest 22 austraalia dollarit, kes siin pool maakera reisivad teavad et see ikka mega soodne. Edasi tuli leida koht (lennujaamas) kus magada, kuid ennem seda pidime läbima veel viimase turvakontrolli kus siis temis korralikult läbi vaadati.
Hommikul tuli meile vastu auto mis viis kohta kus pidime saama enda karavanauto, kuid eeialgu saime hoopis tavalise sedaani kuna meie auto polnud veel hooldusest tagasi tulnud, kuid see eest saime tasuta Sky Toweri piletid, kuhu oli plaan nii kui nii minna.
Peale towerit läkisme tagasi sinna rendi firmasse kus siis nüüd saime oma õige masina kätte ning võtsime suuna lõuna poole. Kuid ennem seda veel käisime toidupoes et varuda endale toidukraami. Üks asi millega peaks arvestama kui siia tulete on see et isegi austraalia top kolme kuuluva panga commonwealth kaarti siin poodides ei tunnistata, automaadist sai küll raha välja võtta kuid veel ei tea palju see teenustasu tuli.
Kuna GPSi pole siis linnast välja saamisega oli natuke tegemist, nagu ennem mainisin siis hakkasime lõuna poole liikuma ning esimene pikem peatus kus veetsime ka öö oli Coromandel Peninsula Hot Water Beach, see siis koht mis tuntud selle poolest et võimalik rannas lihtsalt liiva sisse kaevata endale kuuma vee kui mitte lausa tulise vee vann.
05.04.2009
Eile õhtul lahkusime hot water beachilt ning suundusime edasi Waihi Beachi poole, kohale jõudsime pimedas. Täna hommikul käisime läbi waihi linna woolworthist ning bensukast ja liikusime edasi Waitomo Caves´desse läbi Hamiltoni kus sooritasime vaat et veel parema ostu kui seda oli rumm, nimelt siis saime endale autosse konventeri (adapteri) mille abil saame sigaretisüütaja kaudu asju laadida tavalise laadijaga, kusjuures asi maksis alla kolmekümne dollari varasem parim hind mida näinud oli kuuekümne dollari kanti.
Need Waitomo Caves´id on siis koopad mis umbes kolmkümmend miljonit aastat vanad ning mille lagedes pesitsevad mingid helendavad ussid.
Koopad vaadatud kinnitasime pisut keha, taas kiirnuudlid keedumunaga ning tuuna konserv saiaga, peab ütlema et väga maitsev ning samas soodne.
Blogi kirjutan nii umes sajaga see tähendab et karavanis lebotades samal ajal kui temis käänulisel mägiteel kihutab. Siin kohal võikski natuke lähemalt rääkida ka meie sõiduvahendist. Tegemist siis toyota väikebussiga millel võetud välja kõkik istmed väljaarvatud esi mesed ning nende asemele padud lahtikäiv diivan mille alla mahutatud ka panipaigad nõude, gaasipliidi, lina, teki, patjade ning muu pudi padi tarbeks, lisaks veel on sel masinal elektrilised kardinad .
08.04.2009
Kolmapäev
Peale seda kui lõpetasin eelmisel korral blogisse kirjutamise jõudsime me kohta nimega Rotorua. Seal siis sai tehtud senise reisi kõige ekstreemsem asi nimelt rafting see tähendab siis paadiga
mööda kärestikust jõge alla sõitmist. Tolle raftingu sisse kuulus ka seitsme meetri kõrgune langus mis peaks olema kõige kõrgem avalikult reklaamitav waterfall (River Rats Withewater Rafting) maailmas mida raftingu käigus teha saab.
Peale raftingut käisime järgmisel päeval seal samas lähedal Waimanu vulkaani pargis. Seal tegime ka väikse matka kogupikkusega tiba alla üheteist kildi. Selles pargis asub ka maailma suurim kuumaveeallikas (Frying Pan Lake) mille pindalaks on 38000m2 ning keskmine temperatuur on umbes 55 kraadi.
Siis edasi liikusime Lake Taupo poole kus käisime vaatamas Huka Fallsi.
Hetkel istume praami peal ning sõidame lõuna saarele.
11.04.2009
Kohe kui praami pealt maha saime asusime teele esimese sihtpunkti poole lõuna saarel mis oli siis Kaikora. Sinna läksime kuna ma soovisin käia vaalu vaatamas. Kuna kohale jõudsime pimedas siis esimesel õhtul tuli leida lihtsalt ööbimis koht. Hommikul läksin info punkti ning bronnisin ära vaalavaatluse, kuid kuna ilm oli väga tuulina siis öeldi et ma mingi tunnike ennem väljasõitu üle kontrolliks. Tuligi välja et tol päeval tühistati kõik vaatlused ära ning tuli jääda veel üheks päevaks sinna linna. Kuid ega kahju polnud sest väga kena linn ning muidugi millised vaated,
sai käidnud niisama poodides ja lõpuks leidsime ka väga hea neti pakkumise. Nimelt siis 24 tundi 15 dollarit ning kuna nagunii pidime seal veel ühe päeva veetma siis sobis see meile väga hästi. Kasutasin võimalust ning laadisin mõningad pildid üles kuid blogisse veel midagi ei kirjutanud sest plaanisin varem juba et laen ühe korraga kogu siinse reisi üles.
Eile hommikul siis kell üheksa pidin olema platsis seal kus tuli tasuda selle vaala vaatluse eest 140 dollarit ning poole tunni pärast tuli ka buss mis sõidutas laeva peale. Isegi tol päeval veel oli tegelt ooekanil päris suured lained ning loksutas kõvasti, et ei teagi kas sellepärast või et pühad igatahes vaalad polnud kodus ning asusime tagasi teele sadama poole. Päris pettunud kuid vähemalt mainiti et saab raha tagasi või midagi. Kuid siis päris kalda lähedal tuli meid tervitama terve hulk delfiine kellest mõnele meeldis päris kõvasti esineda, väga lahe. Lisaks sellele sai veel enamuse rahast ka tagasi, täpsemalt siis 112 dollarit.
Samal päeval käisime veel vaatamas seal samas linnas kaldale peesitama tulnud vigrisid ning kohalikul vaateplatvormil.
Peale seda asusime taas teele et jõuda kohta nimega Hanmer Springs kus siis tervise keskus milles kuuma vee basseinid, seal passisime kuni pimedani.
Täna hommikil istusime taas rooli ning edasi plaanis me minna vaatama liustikke, millest esimene Franz Josef sai ka ära nähtud ning päris lähedale mindud.
Enne seda veel kui hommikul oli natuke aega sõidetud avastasime et auto esiklaasis mõra ning muutus see üha pikemaks, et nüüd natuke tuju sitt kuid loodame et äkki väga kulukaks ei lähe et mõistvad inimesed, sest mis teha saad sellise asja vastu, arvatavasti eile kui pimedas sõitsime siis lendas ees sõitva auto ratta alt kivi ning sealt see mõra alguse sai.
Igatahes see liustik nähtud liikusime edasi. Nimelt siis sellest paarkümmend kilti eemal asub teine nimega Fox Glacier, koht kus see asub veedame nüüd öö ning siis homme hommikul plaanis minna vaatama. Täna veel sai soetatud ka paks müts, kuna siin ööd ikka väga külmad siis võib vaja minna.
14.04.09
Taas mõni päev möödas ning nii mõndagi toimunud. Nii nagu eelmisel korral kirjutasin liikusime edasi sinna Fox Glacierisse ning sellel liustikul käisime kohe päris peal ära.
Meie järgmine sihtpunkt oli siis Milford Sound kuhu sõites läbisime teiste seas Wanaka, Queenstowni ning Te Anau. Neist Wanakas ja Te Anaus me ööbisime ning mõlemas toimus ka väike intsident. Ennem kui neist räägin pean ära märkima seda et sõit siin lõuna saarel on ikka mega ilus et supper vaated. Kilomeetritte viisi kõigepealt ühel pool teed mägi ning teisel pool järv ning siis vastupidi, et ikka mega kena. Kuid nüüd siis neist juhtumistest, nimelt siis wanakas ajas meid kell pool seitse hommikul üles kohalik valvur kes ütles, et kuulge mehed et mis teete, siin ei tohi kämpida ning lisas et politsei pidavat kohe siit läbi sõitma et minge ruttu mujale. Aeti meid minema kohast mis asus loomulikult võimalikult lähedal veekogule. Seal samas läheduses asus ka Glendhu Bay mis siis kujutab endast kohta kus kämpida ja kus avaneb mega ilusa vaade. Kuid sinna jõudes tuli välja et see tasuline, seega tuli leida uus koht ning lähim enam vähem sama hea vaatega paik oli siis üks parkla kuhu me end sisse seadsime, nägime küll et seal märgid et ööbida ei tohi, kuid mõtlesime et kes meid ikka segama tuleb kuid näe tuldi. Lisaks sellele et meid tolles linnas poole une pealt üles aeti, filmiti selle linna ümbruses mitmed Lord of the Ringsi võtted.
Kui Wanakas suutsime politseid vältida siis Te Anaus tuli nendega tegemist teha lausa kahel korral. Esimesel korral taas põhjus kämpimine. Täpsemalt täna hommikul kui tegime endale hommikuks teed ning võileibu sõitis parklasse üks vanem naisterahvas ning meie autost mööda minnes midagi pobises suunurgast ning vast kümme minti hiljem vajus parklasse sisse vilkuritga masin. Õnneks oli parklas veel kämperbusse ning see tekitas neis väikest segadust, kuid siiski tulid nad esimesena meiega rääkima. Temis ütles et ei me tea asjast midagi et tulime toiletit kasutama ning teed jooma, mille peale politseinik küsis ainult et kus pärit olete ning soovis kõike head. Kohe peale seda panime masinale hääled sisse ning lasime sealt jalga, kuid ennem kui parklast välja sõitsime nägime et nad tülitasid ühe teise bussi sees olevaid tegelasi ning paistis et need alles magasid, mis edasi sai ei tea.
Suht rahul et mingit kviitungit ei saanud hakkasime sõitma siis Milford Soundi poole kuid ennem kui linnast välja saime suutsin ma tiba kiirust ületada. Lubatud oli 50 kuid masin liikus millegipärast 73-ga. Tabasin ise ka ära et vist veel nii kiiresti sõita ei tohi kuid liiga hilja, juba paistis taas politsei auto ning kinni ta mind ka peatas. Peab ütlema et ülimalt viisakad nad siin kuid raibe kirjutas ikkagi kviitungi ning seda summas 170 dollarit mille pean ära tasuma varsti. Summa suuruse võttis ühest tabelist mida mulle ka näitas, kui õigesti mäletan siis siin riigis ka üle 20 kildi tunnis ei tasu ületada siis kisub asi hapuks, lööb eelarvesse mõra sisse. Teel Milford Soundi läksid vaated üha kenamaks.
Loodetavasti räägivad pildid enda eest. Kohale jõudsime täpselt õigel ajal, kuna kohe kohe oli väljumas laev kruiisile mis kestis kokku kolme tunni kanti ning sisaldas ka lõunat. Ning taas peab mainima et supper kenad vaated, loodan et piltdelt loete ikka midagi välja ka, et siin ringi tiirutades peab ütlema et ikka väga kahju et pole kõvemat fotokat sest kui sul on vaade kus kõrged mäed mille ees järv, mägedelt endilt voolavad alla väikesed nired ning mägede kõrgemad tipud on kaetud lumega siis see seebikarp ei suuda vast seda kõike nii hästi jäädvustada.
Täna õhtuks jõudsime taas Queenstowni, kus siis loodan teha nii mõnegi suht ektreemse asja, kuid praegu head ööd.
18.04.2009
Kõigepealt peab kohe mainima et Queenstown tundub olevat Uus Meremaa ekstreemsuse pealinn, igal sammul võimalik bronnida kas bangji hüpe või rafting või langevarjuhüpe või veel midagi muud ning linnas elu keeb koguaeg. Ise mõtlesin juba ennem siia riiki saabumist et tahan teha lisaks kõigele muule Shotover Canyon Swingi mis nüüd selles linnas sai ka tehtud. Kuid üks päev ennem seda käisin jõe peal Shotover Jetiga kihutamas, see siis paat mis sõidab mööda kitsast jõge mida ääritsevad kaljunukid ning vahepeal teeb ka 360 kraadiseid pöördeid.
Neljapäeval sai siis tehtud see Shotover Canyon Swing mille sooritamise üle olen eriti uhke kuna kardan meeletult kõrgust. See swing näeb välja siis selline et kõigepealt vabalangemine 60 meetrit nagu bangji hüppel ning siis kiikumine 200 meetrit kiirusega 150 kilti tunnis.
Kõrgust kardan niimoodi et näiteks Aucklandis seal toweris oli klaasist põrand ning ma ei julgenud selle peale astuda ilma et kusagilt poleks kinni hoidnud. Kuid seal kohas kus see swing toimus tundus alguses et pole midagi et eks see koht oli loomulikult madalam ka ning alla vaadates suurenes vahemaa maapinnaga nagu astmeliselt, kuid siis seal platvormil seistes ning alla vaadates tuli korraks selline tunne et täitsa pekkis siit ma küll alla ei hüppa, samal ajal need instruktorid ajasid niisama mulli ning siis lambist et noh hüppa nüüd, küsisin veel et kas äkki võimalik et ripun seal ning te lõikavad nööri läbi vastasid nad et ei saa. Siis ma astusin mõne sammu tagasi ning hüppasin, kohe läksid ka häälepaelad valla samal ajal aga nautisin kõike seda täiega. Õhtul käisime väljas söömas, tellisime erinevad praed saime samad siis veel sai võetud ka magustoit, ma valisin jäätise marmelaadi ja maasikamoosiga iseenesest väga maitsev ma ei näinud kuid see eest leidsin seest paberi tüki. Peale seda tuli neti maraton ehk siis istusime kõigepealt temis siis mina kuni poole ööni netis, kui aga tuli hakata sõitma ööbimis kohta siis vedas et auto käima läks, et aku sai peaaegu tühjaks kulutatud.
Eile magasime kauem ning siis asusime teele Lake Tekapo poole, seal mingeid ekstreemsusi plaanis polnud vaid lihtsalt nautisime loodust. Samuti sai seal ka käidud ühes restos söömas. Tellisin endale lamba kartulipudruga ning ma ei tea kuidas täpselt seda nimetatakse kuidas see lammas valmistati kuid meenutas kogu see kompott väga kodust toitu nii maitselt kui ka lõhnalt. Siinkohal peab ka mainime et niipalju siis meie säästuresiimist, et päris laisaks oleme läinud, viimasel ajal saab väga harva ise midagi vaaritatud et pidevalt sööme kusagil väljas.
22.04.09
Tagasi Austraalias
Kuid enne siia lendu jõudsime pikemalt peatuda veel kahes linnas. Kõigepealt kohe samal päeval kui viimati blogi kirjutasin jõudsime Akaroasse, seal linnas oli plaan käia koos maailma väiksemate ning haruldastemate Hector delfiinidega ujumas.
Kuna esimesel õhtul käisime väljas siis järgmisel päeval meist ujujaid väga polnud, seega otsustasime lükata ühe päeva võrra veel edasi kuid hommikuks oli ilm täiesti ära pööranud, sadas ning tuul puhus ka päris kõvasti seega kõik resisd tühistati. Nüüd läks tiba kiireks kuid kuna tahtsime need delfiinid ära näha siis jäime veel üheks ööks sinna linna. Kohe järgmisel hommikul kell pool üheksa pidime olema platsis. Õnneks ilm ka ilus ning reis väljus plaanipäraselt, kahjuks aga delfiine väga palju polnud näha. Sai küll käidud ka vees mis mulle polnud kõige lihtsam ülessanne kuna pole eriti hea ujuja lisaks veel neljameetrised lained ja veetemperatuur pluss 14, kuid kuna saime selga ka kalipsod siis vähemalt väga külm polnud. Samuti võib ka öelda et sai nende delfiinidega koos ujutud sest nägin ühte vees samal ajal kui ise ujusin kuid see ikka polnud päris see mille eest maksime, et välja pidi asi nägema ikka nii et ujud nende keskel. Seega taas nagu ka vaala vaatlusel sain teatud osa rahast tagasi ja kuna samal päeval pidime auto teises linnas ära andma siis polnud rohkem aega sinna passima jääda ning asusime teele. Reisi lõpp punktiks oli Christchurch kus istusime ka täna hommikul kell kuus lennu peale ning lendasime siia tagasi. Kuid eile õhtul veel oli tiba aega vaadata ringi ka siis tolles linnas ning peab ütlema et samuti päris kena linn kui kesklinna jõuate.
Nüüd küll siinkohal tuli meelde üks asi et kui kunagi ka keegi uus meremaale läheb ning auto rendib siis liikluses tasub olla ettevaatlik, mitte et nad kihutaks kuid näiteks lennujaamast sõitsime kesklinna bussiga ning ühel tänaval sõitis bussijuht tee ääres parkinud autol külje maha ja seisma ei jäänud ning temisele ütles too töötaja sealt rendikast kohe reisi alguses et väga paljudel puudub liikluskindlustus seega sina maksad vahet pole kes süüdi. Auto andsime ära lennujaama lähedal ning loomulikult nad märkasid seda mõra klaasis millest kirjutasin varem. See mõra läks meile maksma pea kuussada dollarit ehk üle neljatuhane krooni.
Tooks siia lõppu eraldi ära ka umbkaudsed kulud kroonides
Kõigepealt siis lennupiletid u 3000 krooni
Autorent u 2750 krooni
Autoklaas u 2000 krooni
Bensiin u 2800 krooni
Kuid kõik summad võivad natuke kõikuda kuna kurss vist muutus päris palju ning ega täpset kurssi eesti krooniga ei teagi.
Kolme nädalaga läbisime kokku kusagil 3700 kilti milleks kulus umbes 500 liitrit bensiini, vahepealsete arvutuste järgi võttis auto isegi alla 12 liitri sajale kuid eks lõpuks tuli see näit ikka üle aga ikkagi väga hea, et autoga lõpp rahul, mugav liikus hästi ning polnud selle kõige kohta ka väga kulukas.
Lõpetuseks tahan öelda vast ainult seda et väga võimas maa ning kui kellelgil vähegi tahtmist võimalust minna siis see soov kindlalt täide viia ning ega endalgi plaan sinna tagasi minna siis küll vast mitte enam mööda riiki ringi tiirutama vaid suusatama sest mäed ja lumi vaja ka ära proovida
Tervitusi Uus-Meremaalt
04.04.2009
Kohale jõudsime siis üleeile õhtul kohaliku aja järgi natuke enne kahteteist, maha astusime Aucklandis. Kohe lennu pealt maha tulles tegime ka esimese ostu kuna see tundus kohustuslikuna. Nimelt siis maksis lennujaama poes 1125 ml pudel rummi kõigest 22 austraalia dollarit, kes siin pool maakera reisivad teavad et see ikka mega soodne. Edasi tuli leida koht (lennujaamas) kus magada, kuid ennem seda pidime läbima veel viimase turvakontrolli kus siis temis korralikult läbi vaadati.
Hommikul tuli meile vastu auto mis viis kohta kus pidime saama enda karavanauto, kuid eeialgu saime hoopis tavalise sedaani kuna meie auto polnud veel hooldusest tagasi tulnud, kuid see eest saime tasuta Sky Toweri piletid, kuhu oli plaan nii kui nii minna.
Peale towerit läkisme tagasi sinna rendi firmasse kus siis nüüd saime oma õige masina kätte ning võtsime suuna lõuna poole. Kuid ennem seda veel käisime toidupoes et varuda endale toidukraami. Üks asi millega peaks arvestama kui siia tulete on see et isegi austraalia top kolme kuuluva panga commonwealth kaarti siin poodides ei tunnistata, automaadist sai küll raha välja võtta kuid veel ei tea palju see teenustasu tuli.Kuna GPSi pole siis linnast välja saamisega oli natuke tegemist, nagu ennem mainisin siis hakkasime lõuna poole liikuma ning esimene pikem peatus kus veetsime ka öö oli Coromandel Peninsula Hot Water Beach, see siis koht mis tuntud selle poolest et võimalik rannas lihtsalt liiva sisse kaevata endale kuuma vee kui mitte lausa tulise vee vann.
05.04.2009
Eile õhtul lahkusime hot water beachilt ning suundusime edasi Waihi Beachi poole, kohale jõudsime pimedas. Täna hommikul käisime läbi waihi linna woolworthist ning bensukast ja liikusime edasi Waitomo Caves´desse läbi Hamiltoni kus sooritasime vaat et veel parema ostu kui seda oli rumm, nimelt siis saime endale autosse konventeri (adapteri) mille abil saame sigaretisüütaja kaudu asju laadida tavalise laadijaga, kusjuures asi maksis alla kolmekümne dollari varasem parim hind mida näinud oli kuuekümne dollari kanti.
Need Waitomo Caves´id on siis koopad mis umbes kolmkümmend miljonit aastat vanad ning mille lagedes pesitsevad mingid helendavad ussid.
Koopad vaadatud kinnitasime pisut keha, taas kiirnuudlid keedumunaga ning tuuna konserv saiaga, peab ütlema et väga maitsev ning samas soodne.
Blogi kirjutan nii umes sajaga see tähendab et karavanis lebotades samal ajal kui temis käänulisel mägiteel kihutab. Siin kohal võikski natuke lähemalt rääkida ka meie sõiduvahendist. Tegemist siis toyota väikebussiga millel võetud välja kõkik istmed väljaarvatud esi mesed ning nende asemele padud lahtikäiv diivan mille alla mahutatud ka panipaigad nõude, gaasipliidi, lina, teki, patjade ning muu pudi padi tarbeks, lisaks veel on sel masinal elektrilised kardinad .
08.04.2009
Kolmapäev
Peale seda kui lõpetasin eelmisel korral blogisse kirjutamise jõudsime me kohta nimega Rotorua. Seal siis sai tehtud senise reisi kõige ekstreemsem asi nimelt rafting see tähendab siis paadiga
mööda kärestikust jõge alla sõitmist. Tolle raftingu sisse kuulus ka seitsme meetri kõrgune langus mis peaks olema kõige kõrgem avalikult reklaamitav waterfall (River Rats Withewater Rafting) maailmas mida raftingu käigus teha saab.
Peale raftingut käisime järgmisel päeval seal samas lähedal Waimanu vulkaani pargis. Seal tegime ka väikse matka kogupikkusega tiba alla üheteist kildi. Selles pargis asub ka maailma suurim kuumaveeallikas (Frying Pan Lake) mille pindalaks on 38000m2 ning keskmine temperatuur on umbes 55 kraadi.
Siis edasi liikusime Lake Taupo poole kus käisime vaatamas Huka Fallsi.Hetkel istume praami peal ning sõidame lõuna saarele.
11.04.2009
Kohe kui praami pealt maha saime asusime teele esimese sihtpunkti poole lõuna saarel mis oli siis Kaikora. Sinna läksime kuna ma soovisin käia vaalu vaatamas. Kuna kohale jõudsime pimedas siis esimesel õhtul tuli leida lihtsalt ööbimis koht. Hommikul läksin info punkti ning bronnisin ära vaalavaatluse, kuid kuna ilm oli väga tuulina siis öeldi et ma mingi tunnike ennem väljasõitu üle kontrolliks. Tuligi välja et tol päeval tühistati kõik vaatlused ära ning tuli jääda veel üheks päevaks sinna linna. Kuid ega kahju polnud sest väga kena linn ning muidugi millised vaated,
sai käidnud niisama poodides ja lõpuks leidsime ka väga hea neti pakkumise. Nimelt siis 24 tundi 15 dollarit ning kuna nagunii pidime seal veel ühe päeva veetma siis sobis see meile väga hästi. Kasutasin võimalust ning laadisin mõningad pildid üles kuid blogisse veel midagi ei kirjutanud sest plaanisin varem juba et laen ühe korraga kogu siinse reisi üles.Eile hommikul siis kell üheksa pidin olema platsis seal kus tuli tasuda selle vaala vaatluse eest 140 dollarit ning poole tunni pärast tuli ka buss mis sõidutas laeva peale. Isegi tol päeval veel oli tegelt ooekanil päris suured lained ning loksutas kõvasti, et ei teagi kas sellepärast või et pühad igatahes vaalad polnud kodus ning asusime tagasi teele sadama poole. Päris pettunud kuid vähemalt mainiti et saab raha tagasi või midagi. Kuid siis päris kalda lähedal tuli meid tervitama terve hulk delfiine kellest mõnele meeldis päris kõvasti esineda, väga lahe. Lisaks sellele sai veel enamuse rahast ka tagasi, täpsemalt siis 112 dollarit.
Samal päeval käisime veel vaatamas seal samas linnas kaldale peesitama tulnud vigrisid ning kohalikul vaateplatvormil.
Peale seda asusime taas teele et jõuda kohta nimega Hanmer Springs kus siis tervise keskus milles kuuma vee basseinid, seal passisime kuni pimedani.
Täna hommikil istusime taas rooli ning edasi plaanis me minna vaatama liustikke, millest esimene Franz Josef sai ka ära nähtud ning päris lähedale mindud.
Igatahes see liustik nähtud liikusime edasi. Nimelt siis sellest paarkümmend kilti eemal asub teine nimega Fox Glacier, koht kus see asub veedame nüüd öö ning siis homme hommikul plaanis minna vaatama. Täna veel sai soetatud ka paks müts, kuna siin ööd ikka väga külmad siis võib vaja minna.
14.04.09
Taas mõni päev möödas ning nii mõndagi toimunud. Nii nagu eelmisel korral kirjutasin liikusime edasi sinna Fox Glacierisse ning sellel liustikul käisime kohe päris peal ära.
Meie järgmine sihtpunkt oli siis Milford Sound kuhu sõites läbisime teiste seas Wanaka, Queenstowni ning Te Anau. Neist Wanakas ja Te Anaus me ööbisime ning mõlemas toimus ka väike intsident. Ennem kui neist räägin pean ära märkima seda et sõit siin lõuna saarel on ikka mega ilus et supper vaated. Kilomeetritte viisi kõigepealt ühel pool teed mägi ning teisel pool järv ning siis vastupidi, et ikka mega kena. Kuid nüüd siis neist juhtumistest, nimelt siis wanakas ajas meid kell pool seitse hommikul üles kohalik valvur kes ütles, et kuulge mehed et mis teete, siin ei tohi kämpida ning lisas et politsei pidavat kohe siit läbi sõitma et minge ruttu mujale. Aeti meid minema kohast mis asus loomulikult võimalikult lähedal veekogule. Seal samas läheduses asus ka Glendhu Bay mis siis kujutab endast kohta kus kämpida ja kus avaneb mega ilusa vaade. Kuid sinna jõudes tuli välja et see tasuline, seega tuli leida uus koht ning lähim enam vähem sama hea vaatega paik oli siis üks parkla kuhu me end sisse seadsime, nägime küll et seal märgid et ööbida ei tohi, kuid mõtlesime et kes meid ikka segama tuleb kuid näe tuldi. Lisaks sellele et meid tolles linnas poole une pealt üles aeti, filmiti selle linna ümbruses mitmed Lord of the Ringsi võtted.Kui Wanakas suutsime politseid vältida siis Te Anaus tuli nendega tegemist teha lausa kahel korral. Esimesel korral taas põhjus kämpimine. Täpsemalt täna hommikul kui tegime endale hommikuks teed ning võileibu sõitis parklasse üks vanem naisterahvas ning meie autost mööda minnes midagi pobises suunurgast ning vast kümme minti hiljem vajus parklasse sisse vilkuritga masin. Õnneks oli parklas veel kämperbusse ning see tekitas neis väikest segadust, kuid siiski tulid nad esimesena meiega rääkima. Temis ütles et ei me tea asjast midagi et tulime toiletit kasutama ning teed jooma, mille peale politseinik küsis ainult et kus pärit olete ning soovis kõike head. Kohe peale seda panime masinale hääled sisse ning lasime sealt jalga, kuid ennem kui parklast välja sõitsime nägime et nad tülitasid ühe teise bussi sees olevaid tegelasi ning paistis et need alles magasid, mis edasi sai ei tea.
Suht rahul et mingit kviitungit ei saanud hakkasime sõitma siis Milford Soundi poole kuid ennem kui linnast välja saime suutsin ma tiba kiirust ületada. Lubatud oli 50 kuid masin liikus millegipärast 73-ga. Tabasin ise ka ära et vist veel nii kiiresti sõita ei tohi kuid liiga hilja, juba paistis taas politsei auto ning kinni ta mind ka peatas. Peab ütlema et ülimalt viisakad nad siin kuid raibe kirjutas ikkagi kviitungi ning seda summas 170 dollarit mille pean ära tasuma varsti. Summa suuruse võttis ühest tabelist mida mulle ka näitas, kui õigesti mäletan siis siin riigis ka üle 20 kildi tunnis ei tasu ületada siis kisub asi hapuks, lööb eelarvesse mõra sisse. Teel Milford Soundi läksid vaated üha kenamaks.
Loodetavasti räägivad pildid enda eest. Kohale jõudsime täpselt õigel ajal, kuna kohe kohe oli väljumas laev kruiisile mis kestis kokku kolme tunni kanti ning sisaldas ka lõunat. Ning taas peab mainima et supper kenad vaated, loodan et piltdelt loete ikka midagi välja ka, et siin ringi tiirutades peab ütlema et ikka väga kahju et pole kõvemat fotokat sest kui sul on vaade kus kõrged mäed mille ees järv, mägedelt endilt voolavad alla väikesed nired ning mägede kõrgemad tipud on kaetud lumega siis see seebikarp ei suuda vast seda kõike nii hästi jäädvustada.
Täna õhtuks jõudsime taas Queenstowni, kus siis loodan teha nii mõnegi suht ektreemse asja, kuid praegu head ööd.18.04.2009
Kõigepealt peab kohe mainima et Queenstown tundub olevat Uus Meremaa ekstreemsuse pealinn, igal sammul võimalik bronnida kas bangji hüpe või rafting või langevarjuhüpe või veel midagi muud ning linnas elu keeb koguaeg. Ise mõtlesin juba ennem siia riiki saabumist et tahan teha lisaks kõigele muule Shotover Canyon Swingi mis nüüd selles linnas sai ka tehtud. Kuid üks päev ennem seda käisin jõe peal Shotover Jetiga kihutamas, see siis paat mis sõidab mööda kitsast jõge mida ääritsevad kaljunukid ning vahepeal teeb ka 360 kraadiseid pöördeid.
Neljapäeval sai siis tehtud see Shotover Canyon Swing mille sooritamise üle olen eriti uhke kuna kardan meeletult kõrgust. See swing näeb välja siis selline et kõigepealt vabalangemine 60 meetrit nagu bangji hüppel ning siis kiikumine 200 meetrit kiirusega 150 kilti tunnis.
Kõrgust kardan niimoodi et näiteks Aucklandis seal toweris oli klaasist põrand ning ma ei julgenud selle peale astuda ilma et kusagilt poleks kinni hoidnud. Kuid seal kohas kus see swing toimus tundus alguses et pole midagi et eks see koht oli loomulikult madalam ka ning alla vaadates suurenes vahemaa maapinnaga nagu astmeliselt, kuid siis seal platvormil seistes ning alla vaadates tuli korraks selline tunne et täitsa pekkis siit ma küll alla ei hüppa, samal ajal need instruktorid ajasid niisama mulli ning siis lambist et noh hüppa nüüd, küsisin veel et kas äkki võimalik et ripun seal ning te lõikavad nööri läbi vastasid nad et ei saa. Siis ma astusin mõne sammu tagasi ning hüppasin, kohe läksid ka häälepaelad valla samal ajal aga nautisin kõike seda täiega. Õhtul käisime väljas söömas, tellisime erinevad praed saime samad siis veel sai võetud ka magustoit, ma valisin jäätise marmelaadi ja maasikamoosiga iseenesest väga maitsev ma ei näinud kuid see eest leidsin seest paberi tüki. Peale seda tuli neti maraton ehk siis istusime kõigepealt temis siis mina kuni poole ööni netis, kui aga tuli hakata sõitma ööbimis kohta siis vedas et auto käima läks, et aku sai peaaegu tühjaks kulutatud.
Eile magasime kauem ning siis asusime teele Lake Tekapo poole, seal mingeid ekstreemsusi plaanis polnud vaid lihtsalt nautisime loodust. Samuti sai seal ka käidud ühes restos söömas. Tellisin endale lamba kartulipudruga ning ma ei tea kuidas täpselt seda nimetatakse kuidas see lammas valmistati kuid meenutas kogu see kompott väga kodust toitu nii maitselt kui ka lõhnalt. Siinkohal peab ka mainime et niipalju siis meie säästuresiimist, et päris laisaks oleme läinud, viimasel ajal saab väga harva ise midagi vaaritatud et pidevalt sööme kusagil väljas.
22.04.09
Tagasi Austraalias
Kuid enne siia lendu jõudsime pikemalt peatuda veel kahes linnas. Kõigepealt kohe samal päeval kui viimati blogi kirjutasin jõudsime Akaroasse, seal linnas oli plaan käia koos maailma väiksemate ning haruldastemate Hector delfiinidega ujumas.
Kuna esimesel õhtul käisime väljas siis järgmisel päeval meist ujujaid väga polnud, seega otsustasime lükata ühe päeva võrra veel edasi kuid hommikuks oli ilm täiesti ära pööranud, sadas ning tuul puhus ka päris kõvasti seega kõik resisd tühistati. Nüüd läks tiba kiireks kuid kuna tahtsime need delfiinid ära näha siis jäime veel üheks ööks sinna linna. Kohe järgmisel hommikul kell pool üheksa pidime olema platsis. Õnneks ilm ka ilus ning reis väljus plaanipäraselt, kahjuks aga delfiine väga palju polnud näha. Sai küll käidud ka vees mis mulle polnud kõige lihtsam ülessanne kuna pole eriti hea ujuja lisaks veel neljameetrised lained ja veetemperatuur pluss 14, kuid kuna saime selga ka kalipsod siis vähemalt väga külm polnud. Samuti võib ka öelda et sai nende delfiinidega koos ujutud sest nägin ühte vees samal ajal kui ise ujusin kuid see ikka polnud päris see mille eest maksime, et välja pidi asi nägema ikka nii et ujud nende keskel. Seega taas nagu ka vaala vaatlusel sain teatud osa rahast tagasi ja kuna samal päeval pidime auto teises linnas ära andma siis polnud rohkem aega sinna passima jääda ning asusime teele. Reisi lõpp punktiks oli Christchurch kus istusime ka täna hommikul kell kuus lennu peale ning lendasime siia tagasi. Kuid eile õhtul veel oli tiba aega vaadata ringi ka siis tolles linnas ning peab ütlema et samuti päris kena linn kui kesklinna jõuate.
Nüüd küll siinkohal tuli meelde üks asi et kui kunagi ka keegi uus meremaale läheb ning auto rendib siis liikluses tasub olla ettevaatlik, mitte et nad kihutaks kuid näiteks lennujaamast sõitsime kesklinna bussiga ning ühel tänaval sõitis bussijuht tee ääres parkinud autol külje maha ja seisma ei jäänud ning temisele ütles too töötaja sealt rendikast kohe reisi alguses et väga paljudel puudub liikluskindlustus seega sina maksad vahet pole kes süüdi. Auto andsime ära lennujaama lähedal ning loomulikult nad märkasid seda mõra klaasis millest kirjutasin varem. See mõra läks meile maksma pea kuussada dollarit ehk üle neljatuhane krooni.Tooks siia lõppu eraldi ära ka umbkaudsed kulud kroonides
Kõigepealt siis lennupiletid u 3000 krooni
Autorent u 2750 krooni
Autoklaas u 2000 krooni
Bensiin u 2800 krooni
Kuid kõik summad võivad natuke kõikuda kuna kurss vist muutus päris palju ning ega täpset kurssi eesti krooniga ei teagi.
Kolme nädalaga läbisime kokku kusagil 3700 kilti milleks kulus umbes 500 liitrit bensiini, vahepealsete arvutuste järgi võttis auto isegi alla 12 liitri sajale kuid eks lõpuks tuli see näit ikka üle aga ikkagi väga hea, et autoga lõpp rahul, mugav liikus hästi ning polnud selle kõige kohta ka väga kulukas.
Lõpetuseks tahan öelda vast ainult seda et väga võimas maa ning kui kellelgil vähegi tahtmist võimalust minna siis see soov kindlalt täide viia ning ega endalgi plaan sinna tagasi minna siis küll vast mitte enam mööda riiki ringi tiirutama vaid suusatama sest mäed ja lumi vaja ka ära proovida
