Great Ocean Road

Melbournis viibides otsustasime ära teha ka siis great ocean roadi. Selleks rentisin auto kolmeks päevaks, tegelt oleks võinud ka lühemaks ajaks võtta kuna läbi sõita saaks selle ka kahe päevaga kuid tol hetkel veel ei teadnud et kaua läheb ning samas ega ei kahetse et sai seal kauem tiirutatud, sest antud teel niipalju ilusaid paiku. Igatahes siis teisipäeva lõuna paiku hakkasime liikuma ning kui lõpuks linnast välja sai siis mõnekümne kilomeetri pärast avanesid ka kenad vaated. Mis seal siis ikka et sai sõidetud tasapisi ning iga natukese aja tagant paus tehtud et klõpsata mõned pildid ning vaadet nautida. Esimese öö veetsime Apollo Bays. Kuna bronnitud midagi polnud siis mingi info lipiku peal oli paar kolm hostelit ning valisime lihtsalt selle mis asus siis ookeani lähedal. Väga mõnus koht oli, et nagu hästi vana ning väsinud kuid samas väga hubane. Hommikul liikusime edasi, taas sai nautida kena loodust, sõites nii et kilomeetrite viisi on ühelpool teed ookean teiselpool mägi. Sõit kulges Port Campbelli poole mille läheduses asuvad ka selle retke peamised vaatamisväärsused nimelt siis kaheteist apostlit. Tol päeval tõusis temperatuur aga 40 lähedale, samas aga lubas õhtuks veits külmemat ilma ning kuna tagasi plaanisime tulla nagunii sama teed pidi siis otsustasime et sõidame esialgu edasi. Apostlite ning Port Campbelli vahele mahtus aga veel nii mõnigi kena vaatega koht ning kuna väljas oli väga palav otsustasime ühes neist ujuma minna. Vesi oli küll üsna külm kui võrrelda kohtadega kus käisin ujumas nädalake tagasi tollel road tripil, kuid kuna väljas oli ikka väga palav siis oli see suplus igati mõnus. Port Campbellis käisime läbi infost, seal küsiti kohe et kas plaanis öö nende linnas veeta ning pakuti ka varjanti laenutada tasuta pinokkel. Et siis päikse loojudes pidavat tollesse randa kus need apostlid seisavad kogunema pisikesed bingviinid ning et pinokliga neid parem näha. Laenutasime siis need pinoklid ning sõitsime edasi plaaniga õhtuks tagasi tulla. Ega tollest linnast enam palju minna polnud, et paremad vaated lõppesid paarikümne kilomeetri pärast, kuid ära sai käidud tiba kaugemal. Tagasi apostlite lähedusse saabusimegi tiba enne päikse loojangut. Parkisime auto ära ning läksime lähemalt neid apostleid vaatama. Taas suurepärased vaated. Ära nägime ka need pisikesed bingviinid. Vastu hommikut hakkas aga kõvasti sadama, mis tähendas seda et sõitsime taas sinna hostelisse kus peatusime ka esimese öö. Passisime kuni suurem sadu lõppes ning siis läksime ning sõitsime niisama ringi, sai tehtud veel ka mõningad pildid. Hommikul asusime teele tagasi melbourni poole. Kokkuvõttes nii palju et see trip peaks kuuluma ka kindlasti ühena nende asjade hulka mis siin mandril tuleks ära teha.

Road trip

Nagu eelmisel korral lõppu kirjutasin algas siis väike road trip et tiba puhata, teele asusime lõunasse. Esimene peatumis paik oli Gold Coastil Jacobs Well Tourist Park´is, siin siis veetsin austraalias esimest korda öö telgis. Koht iseenesest väga viisakas, isegi voolu sai telki. Edasi liikusime Surfers Paradisele kus käisime vaatamas Q1-te mis siis maailma kõrgeim elumaja ning ühtlasi ka austraalia kõrgeim hoone. Sealt edasi liikusime Byron Bay-sse kus veetsime kaks ööd, taas karavan pargis ning taas telgis. Edasi sõitsime Arrawarrasse ning seekord peatusime ranna lähedal asuvas The Lorikeet Tourist Park-is kus enam ei pidanud telgis magama vaid sai veeta öö voodis. Enne arrawarrat peatusime mõneks tunniks sellises kohas nagu Cape Byron kus asub austraalia maismaa kõige ida poolsem tipp. Arrawarras sai veedetud kaks ööd kuna tegmis oli vägagi kena paigaga lisaks nagu sai mainitud ei pidanud telgis magama. Esimene päev logelesime niisama rannas. Teisel päeval eksis sinna samma parki ära ka üks argentiina pere kes reisib mööda maailma, sõiduvahendiks 1928 aasta auto. Esimene reis toimus neil argentiinast alaskale mis võttis aega neli aastat. Sellest seiklusest neil ka raamat mille müügist nad elatusid ning elatuvad ka praegu. Sai isegi see raamat soetatud et siis natuke nende unistust edasi reisida toetada. Selle rändaja väitel kusjuures tal vanaema pärit eestist. Edasi kulges trip sydney poole kus tahtsin ära käia ka sarja Home and Away ehk siis eesti keeles kodus ja võõrsil filmimise paigas mis tuntud kui Summar Bay kuid tegelt selle koha nimi Palm Beach. Siis taas uude karavanparki, sel korral nimeks Sydney Lakside Holiday Park, kus panime üles taas telgid ning hommikul võtsime suuna Sydney kesklinna poole. Kuna parkimine eeldatavalt suht kirves seal siis auto parkisime linnast välja ning kohale sõitsime ferrie´ga mis siis väike laev. See randus kohe ooperi maja kõrvale. Päeva veetsime linnas, õhtul tagasi karavan parki ning hommikul võtsime suuna sinimägedele. Seal parkisime ennast Blue Mountains Backpackers hostelisse kus oli pakkumine kolm ööd kahe hinnaga. Päris korralik oli too, et suur köök, telekaruum, tasuta net ning pesupesemis võimalus. Hommikul võtsime siis suuna mägedesse, kus veetsime mööda erinevaid radu käies pea kogu päeva. Selle matka vältel avanesid ka päris kenad vaated.
Sealt edasi sõitsime ühe päevaga kohta kus siis edasi reisikaaslased peatuvad mõne nädala ma aga tulin ära melbourni.

Lõpuks tööst paus

Tundub et iga korraga venib blogi uuendamine aina pikemaks, kuid samas pole peale viimast sissekannet ka väga midagi teinud peale töötamise. Kuid sellepärast saigi sellisesse kohta nagu Laidley tuldud et töötada ning raha säästa, lihtsalt poleks seda arvanud et pool aastat selles kohas pesitsen. Viimasel korral kui siia kirjutasin mainisin maksude tagasi taotlemisest midagi. Nagu sai tookord kirjutatud puudus kogu info töötatud paikadest seega pöördusin tax office´sse kus nad asja korda ajasid, tahtsid küll selle eest üle saja dollari kuid mulle saadeti tsekk pea pooleteist tuhande dollariga.
Nagu mainitud siis enamuse ajast töötasin, viimased paar kolm kuud lausa pea igapäe. Koht mis siis siiani kõige parem nii palga, töö kui ka suhtumise poolest ning kus lõpetasin töötamise see reede ehk siis kolm päeva tagasi oli Blackboy ridge. Peamiselt tegeletakse seal virsikute ning nektariinidega kuid on ka muud nagu näiteks viigimarjad, persimmanid, kiivid, avokaadod. Kiivid ning avokaadod kasvavad küll teistest tiba eemal kohas nimega Ravensbourne mis asub umbes 70 kilomeetrit (neljaveolise autoga saab ka kasutada poole lühemat teed kuid aega kulub pea sama kaua) tollest kohast kus virsikuid korjasin.
Tööd alustasin selles farmis millalgid augusti keskel. Esimesel päeval sai kohe virsikuid korjata, kuid kuna hooaeg polnud veel peal siis tuli teha ka muid töid mille hulka kuulus ka kanasita loopimine, rohimine, uute puude istutamine ehk oli veel midagi mis hetkel ei meenu kuid see oli väga hea et pidi tegema erinevaid asju kuna päevad möödusid kiirelt. Kuid siis mõni nädal hiljem kui algas korjamise hooaeg algas parim töötamise aeg. Tööpäevad hakkasid olema küll pikemad ning nädalapäevadel polnud vahet kuna töötada tuli igapäev, tegin ka isikliku rekordi, nimelt sai töödatud 48 päeva järjest. Mis päevaga tegemist sai aru siis kui käisime poes ning pizzat ostmas, see toimus iga teisipäev sest siis pizza soodsam. Kuid samas töö nägi ette seda et sõitsime autoga põllu ning lao vahet, korjates üles teiste poolt nopitud marjad ning toimetades need siis külmkambritesse. Päevad läksid kiirelt ning ei pidanud koguaeg päikse käes passima. Seda head tööd sai tehtud umbes kuukene siis tuli hakata ise ka taas rohkem korjama, lihtsalt enam ei korjatud niipalju et pidevalt oleks pidanud sõitma samas aga ei kadund see päris ära et pool päevast vast ikka sai sõidetud. Korjates sai tihti näha seda kuidas suht lähedal wallaby ehk siis väike känguru marjadega maiustas. Mõningatest kohtades aga avanesid lihtsalt väga kenad vaated. Kui virsiku hooaeg läbi sai ning mõtetes täiega roadtripil pakkus boss välja sellise varjandi et töötaks veel natuke kuid siis tiba eemal kohas mida eelpool mainisin. Seal oli meie päralt terve maja mille terrassilt avanes samuti suurepärane vaade. Tööle läksime mis kell soovisime ning töötasime täpselt niikaua kui ise tahtsime, sest bossi ennast kohal polnud, ainult et töö tuli ära teha nädalaga. Töötasime kiivi puude põllul ning kuna see töö sai varem valmis siis päeva kitkusime umbrohtu ka veel avokaado puude alt.
Üleeile käisime rahvuspargis, eile passisime niisama täna alustasime road tripi.

Nii viimasest kirjutamisest möödunud pea kaks kuud, et siis mõtlesin et võik midagi kirja taas panna. Miks vahepeal pole nii pikalt kirjutanud siis seda sellepärst et hetkel mööduvad päevad ühtemoodi see tähendab seda, et hommikul üles tööle, siis koju söömine, siis väike laeuatennis või piljard või filmi vaatamine ning siis magama. Nädalavahetusel kui veab siis ka tööl, miks ütlen et veab aga sellepärast et praegu vähemalt mul eesmärk võimalikult palju seivida et siis sügisest ehk siinsest kevadest taas rändama hakata.
Mis siin aga siis ka muutunud selle vimase paari kuuga, nimelt vahepeal saabus talv, mis pole üldse tore. Talv siin tähendab seda et ööd külmad ning hommikud ka, nii nulli lähedased, päeval aga kui päike paistab siis õnneks soe, kuid nii kui päike ära kaob siis taas külm. Eriti paha on hommikuti ärgata, minna kööki et midagi süüa teha samas ise lõdised, tiba soem hakkab siis kui korraks külmkappi lähed midagi tooma. Tööle minemise hetkel ka veel tõsiselt külm, siin vahepeal umbes kuukene tagasi oli nii külm et hommikul panin selga neli tressikat.
Toimunud on ka suured muutused meie seltskonnas, peamiselt selles osas et enamus rahvast lahkub, iga nädalavahetus läheb keegi ära. Kõigepealt läksid ära kaks saksa tüüpi, siis lambist ükspäev kaks eesti tüüpi kes saabusid siia pea pool aastat tagasi otsustasid et aitab küll et nemad tahavad rohkem näha natukene seda maad. Peale seda lahkus üks eesti paar ning üks saksa tüdruk. Lahkujaid on olnud veelgi kuid nende puhul keda mainisin toimusid ka suuremad lahkumis peod.
Siin sai täis ka majandusaasta mis tähendab siis seda et nüüd saab maksud tagasi taodelda. Kuid siin see natuke keerulisem kui eestis. Erinevatest kohtadest saab erinevat infi kuid asi peaks välja nägema siis nii et kõigis kohtades kus töödanud peab saama group certificate, see siis paber kus kirjas palju sa makse antud töökohas tasusid, et tegelt see kirjas ka su igal palgalehel palju selle hetkeni makse tasunud kuid parem kui olemas ka see certificate. Pole veel ise taodelnud kuna algselt plaanisin teha seda neti teel siis aga kuulsin et päris mitmel sellega probleeme tekkinud et teinud kusagil mingi vea ning siis vähe sellest et raha pole saanud on pidanud veel peale maksma, et näiteks üks eestlane kes eelmisel aastal taotles tal oli saada tagasi alla kahesaja dollari kuid selle asemel peab nüüd ise maksma üle kolme tuhande dollari, ta küll veel üritab seda kuidagi parandada et äkki muudetakse ära kuid kahtlane, seega soovitus kõigile kes siia tulevad et kõigist kohtadest kus töödanud tuleks võtta mingi kontakt number või maili aadress et kui maksude esitamise hetkel vaja mingit infot siis oleks lihtsam. Ma lugesin kokku kui mitmes erinevas kohas töödanud ning meelde tuli kümme ning nüüd peangi ka vaatama et kuidas saab, esimesel vabal päeval või lühemal tööpäeval käin uurin et äkki saavad ikka netist info kätte kuna mul puudub ka mõningate farmide kohta kontaktid. Kui saan tehtud siis kirjutan täpsemalt.
Et siis taas kirjutamiseni.

Nii taas pole mõni nädal midagi kirja pannud kuid üritan nüüd seda parandada. Eelmisel korral kirjutasin et lähen kuhugi tööle kuid et täpselt veel ei teadnud mida tegema, nüüd siis panen selle ka kirja. Sai käidud siis neli päeva kõblaga rohimas, nädalavahetus möödus aga puhates. Puhkamise vahele mahtus üks järjekordne ühine üritus, nimelt siis käisime hosteli rahvaga järve ääres istumas ning nautimas kena ilma koos väikse õllega. Uuest nädalast läksin tööle puude harvendamisele, mille käigus eemaldame üleliigsed õied puudelt et siis liiga palju virsikuid puule ei kasvaks. Seda tööd peaks nüüd olema kusagil kuueks seitsmeks nädalaks. Eelmise nädala lõpus läks koju prantsusmaale tagasi üks tüüp kes ametilt kokk ning teinud süüa nii mõnelegi väga tuntud inimesele, enne ta lahkusmist leppisime kokku et tema teeb süüa me maksame ning talle see väga sobib ja kolmapäeva õhtul siis valmistas ta meile maitsva õhtusöögi mille hulka kuulus ka kook, kõik see oli väga maitsev ning kenasti ka serveeritud.
Laupäeval toimus meil aga hostelis stiilipidu millel enamus meestest riietus naisteks ning mõned naised meheks lisaks eksis ära sinna hulka mõni ingel ning mõningad muud tegelased. Küünevärv siiani küüntel, maha ei taha tulla kuid küll see ära kulub. Eks nüüd paistab mis sel nädalal plaanis kuid igav siin igatahes ei hakka.

Kohe peale brisbeini kus veetsime kaks päeva sõitsime siia Laidleysse kus nüüd siis juba üle nädala oldud seega võiks midagi ka kirja panna. Kõigepealt peab ära mainime selle et siin hetkel 11 eestlast kes väga lahedad ning ka kogu ülejäänud rahvas mõnus. Toimub nii mitmeidki üritusi millede hulka kuuluvad ka iga neljapäevane pokkeri õhtu väljaarvatud see nädal kuna tähistasime kahe eestlase sünnipäeva. Siis pühapäeviti käime mängimas vutti, eestlased versus muu maailm. Lisaks võimalus mängida piljardit, pinksi ning hosteli hoovis ka bassein. Esimese nädala tööd polnud kuid reedel sai käidud üle pika aja tööl ning seda siis rohelisesibula farmis. Töö meeletult lihtne kuid samas ka väga igav ning aeg edasi üldse ei liikunud. Töö nägi välja siis selline et liini pealt võtsin sibulaid ning panin neid kas siis kastidesse või binni. Nädalavahetus oli vaba samuti ka homne päev vaba kuid teisipäeval vast uude kohta et täpselt veel ei tea mida tegema peab kuid kui mingi aeg töödatud eks siis annan teada. Kuigi siin väga meeldib ning ega ei tahaks ära minna siis sellegipoolest loodame et äkki saab varsti ehitusele kuhugi tööle et siis enda korter ning parem võimalus ehk rohkem raha kõrvale panna.

New Zealand road trip

Tervitusi Uus-Meremaalt

04.04.2009
Kohale jõudsime siis üleeile õhtul kohaliku aja järgi natuke enne kahteteist, maha astusime Aucklandis. Kohe lennu pealt maha tulles tegime ka esimese ostu kuna see tundus kohustuslikuna. Nimelt siis maksis lennujaama poes 1125 ml pudel rummi kõigest 22 austraalia dollarit, kes siin pool maakera reisivad teavad et see ikka mega soodne. Edasi tuli leida koht (lennujaamas) kus magada, kuid ennem seda pidime läbima veel viimase turvakontrolli kus siis temis korralikult läbi vaadati.
Hommikul tuli meile vastu auto mis viis kohta kus pidime saama enda karavanauto, kuid eeialgu saime hoopis tavalise sedaani kuna meie auto polnud veel hooldusest tagasi tulnud, kuid see eest saime tasuta Sky Toweri piletid, kuhu oli plaan nii kui nii minna.Peale towerit läkisme tagasi sinna rendi firmasse kus siis nüüd saime oma õige masina kätte ning võtsime suuna lõuna poole. Kuid ennem seda veel käisime toidupoes et varuda endale toidukraami. Üks asi millega peaks arvestama kui siia tulete on see et isegi austraalia top kolme kuuluva panga commonwealth kaarti siin poodides ei tunnistata, automaadist sai küll raha välja võtta kuid veel ei tea palju see teenustasu tuli.
Kuna GPSi pole siis linnast välja saamisega oli natuke tegemist, nagu ennem mainisin siis hakkasime lõuna poole liikuma ning esimene pikem peatus kus veetsime ka öö oli Coromandel Peninsula Hot Water Beach, see siis koht mis tuntud selle poolest et võimalik rannas lihtsalt liiva sisse kaevata endale kuuma vee kui mitte lausa tulise vee vann.

05.04.2009
Eile õhtul lahkusime hot water beachilt ning suundusime edasi Waihi Beachi poole, kohale jõudsime pimedas. Täna hommikul käisime läbi waihi linna woolworthist ning bensukast ja liikusime edasi Waitomo Caves´desse läbi Hamiltoni kus sooritasime vaat et veel parema ostu kui seda oli rumm, nimelt siis saime endale autosse konventeri (adapteri) mille abil saame sigaretisüütaja kaudu asju laadida tavalise laadijaga, kusjuures asi maksis alla kolmekümne dollari varasem parim hind mida näinud oli kuuekümne dollari kanti.
Need Waitomo Caves´id on siis koopad mis umbes kolmkümmend miljonit aastat vanad ning mille lagedes pesitsevad mingid helendavad ussid.
Koopad vaadatud kinnitasime pisut keha, taas kiirnuudlid keedumunaga ning tuuna konserv saiaga, peab ütlema et väga maitsev ning samas soodne.
Blogi kirjutan nii umes sajaga see tähendab et karavanis lebotades samal ajal kui temis käänulisel mägiteel kihutab. Siin kohal võikski natuke lähemalt rääkida ka meie sõiduvahendist. Tegemist siis toyota väikebussiga millel võetud välja kõkik istmed väljaarvatud esi mesed ning nende asemele padud lahtikäiv diivan mille alla mahutatud ka panipaigad nõude, gaasipliidi, lina, teki, patjade ning muu pudi padi tarbeks, lisaks veel on sel masinal elektrilised kardinad .

08.04.2009
Kolmapäev
Peale seda kui lõpetasin eelmisel korral blogisse kirjutamise jõudsime me kohta nimega Rotorua. Seal siis sai tehtud senise reisi kõige ekstreemsem asi nimelt rafting see tähendab siis paadiga
mööda kärestikust jõge alla sõitmist. Tolle raftingu sisse kuulus ka seitsme meetri kõrgune langus mis peaks olema kõige kõrgem avalikult reklaamitav waterfall (River Rats Withewater Rafting) maailmas mida raftingu käigus teha saab.

Peale raftingut käisime järgmisel päeval seal samas lähedal Waimanu vulkaani pargis. Seal tegime ka väikse matka kogupikkusega tiba alla üheteist kildi. Selles pargis asub ka maailma suurim kuumaveeallikas (Frying Pan Lake) mille pindalaks on 38000m2 ning keskmine temperatuur on umbes 55 kraadi.
Siis edasi liikusime Lake Taupo poole kus käisime vaatamas Huka Fallsi.
Hetkel istume praami peal ning sõidame lõuna saarele.

11.04.2009
Kohe kui praami pealt maha saime asusime teele esimese sihtpunkti poole lõuna saarel mis oli siis Kaikora. Sinna läksime kuna ma soovisin käia vaalu vaatamas. Kuna kohale jõudsime pimedas siis esimesel õhtul tuli leida lihtsalt ööbimis koht. Hommikul läksin info punkti ning bronnisin ära vaalavaatluse, kuid kuna ilm oli väga tuulina siis öeldi et ma mingi tunnike ennem väljasõitu üle kontrolliks. Tuligi välja et tol päeval tühistati kõik vaatlused ära ning tuli jääda veel üheks päevaks sinna linna. Kuid ega kahju polnud sest väga kena linn ning muidugi millised vaated, sai käidnud niisama poodides ja lõpuks leidsime ka väga hea neti pakkumise. Nimelt siis 24 tundi 15 dollarit ning kuna nagunii pidime seal veel ühe päeva veetma siis sobis see meile väga hästi. Kasutasin võimalust ning laadisin mõningad pildid üles kuid blogisse veel midagi ei kirjutanud sest plaanisin varem juba et laen ühe korraga kogu siinse reisi üles.
Eile hommikul siis kell üheksa pidin olema platsis seal kus tuli tasuda selle vaala vaatluse eest 140 dollarit ning poole tunni pärast tuli ka buss mis sõidutas laeva peale. Isegi tol päeval veel oli tegelt ooekanil päris suured lained ning loksutas kõvasti, et ei teagi kas sellepärast või et pühad igatahes vaalad polnud kodus ning asusime tagasi teele sadama poole. Päris pettunud kuid vähemalt mainiti et saab raha tagasi või midagi. Kuid siis päris kalda lähedal tuli meid tervitama terve hulk delfiine kellest mõnele meeldis päris kõvasti esineda, väga lahe. Lisaks sellele sai veel enamuse rahast ka tagasi, täpsemalt siis 112 dollarit.
Samal päeval käisime veel vaatamas seal samas linnas kaldale peesitama tulnud vigrisid ning kohalikul vaateplatvormil.
Peale seda asusime taas teele et jõuda kohta nimega Hanmer Springs kus siis tervise keskus milles kuuma vee basseinid, seal passisime kuni pimedani. Täna hommikil istusime taas rooli ning edasi plaanis me minna vaatama liustikke, millest esimene Franz Josef sai ka ära nähtud ning päris lähedale mindud.

Enne seda veel kui hommikul oli natuke aega sõidetud avastasime et auto esiklaasis mõra ning muutus see üha pikemaks, et nüüd natuke tuju sitt kuid loodame et äkki väga kulukaks ei lähe et mõistvad inimesed, sest mis teha saad sellise asja vastu, arvatavasti eile kui pimedas sõitsime siis lendas ees sõitva auto ratta alt kivi ning sealt see mõra alguse sai.
Igatahes see liustik nähtud liikusime edasi. Nimelt siis sellest paarkümmend kilti eemal asub teine nimega Fox Glacier, koht kus see asub veedame nüüd öö ning siis homme hommikul plaanis minna vaatama. Täna veel sai soetatud ka paks müts, kuna siin ööd ikka väga külmad siis võib vaja minna.

14.04.09
Taas mõni päev möödas ning nii mõndagi toimunud. Nii nagu eelmisel korral kirjutasin liikusime edasi sinna Fox Glacierisse ning sellel liustikul käisime kohe päris peal ära.
Meie järgmine sihtpunkt oli siis Milford Sound kuhu sõites läbisime teiste seas Wanaka, Queenstowni ning Te Anau. Neist Wanakas ja Te Anaus me ööbisime ning mõlemas toimus ka väike intsident. Ennem kui neist räägin pean ära märkima seda et sõit siin lõuna saarel on ikka mega ilus et supper vaated. Kilomeetritte viisi kõigepealt ühel pool teed mägi ning teisel pool järv ning siis vastupidi, et ikka mega kena. Kuid nüüd siis neist juhtumistest, nimelt siis wanakas ajas meid kell pool seitse hommikul üles kohalik valvur kes ütles, et kuulge mehed et mis teete, siin ei tohi kämpida ning lisas et politsei pidavat kohe siit läbi sõitma et minge ruttu mujale. Aeti meid minema kohast mis asus loomulikult võimalikult lähedal veekogule. Seal samas läheduses asus ka Glendhu Bay mis siis kujutab endast kohta kus kämpida ja kus avaneb mega ilusa vaade. Kuid sinna jõudes tuli välja et see tasuline, seega tuli leida uus koht ning lähim enam vähem sama hea vaatega paik oli siis üks parkla kuhu me end sisse seadsime, nägime küll et seal märgid et ööbida ei tohi, kuid mõtlesime et kes meid ikka segama tuleb kuid näe tuldi. Lisaks sellele et meid tolles linnas poole une pealt üles aeti, filmiti selle linna ümbruses mitmed Lord of the Ringsi võtted.
Kui Wanakas suutsime politseid vältida siis Te Anaus tuli nendega tegemist teha lausa kahel korral. Esimesel korral taas põhjus kämpimine. Täpsemalt täna hommikul kui tegime endale hommikuks teed ning võileibu sõitis parklasse üks vanem naisterahvas ning meie autost mööda minnes midagi pobises suunurgast ning vast kümme minti hiljem vajus parklasse sisse vilkuritga masin. Õnneks oli parklas veel kämperbusse ning see tekitas neis väikest segadust, kuid siiski tulid nad esimesena meiega rääkima. Temis ütles et ei me tea asjast midagi et tulime toiletit kasutama ning teed jooma, mille peale politseinik küsis ainult et kus pärit olete ning soovis kõike head. Kohe peale seda panime masinale hääled sisse ning lasime sealt jalga, kuid ennem kui parklast välja sõitsime nägime et nad tülitasid ühe teise bussi sees olevaid tegelasi ning paistis et need alles magasid, mis edasi sai ei tea.
Suht rahul et mingit kviitungit ei saanud hakkasime sõitma siis Milford Soundi poole kuid ennem kui linnast välja saime suutsin ma tiba kiirust ületada. Lubatud oli 50 kuid masin liikus millegipärast 73-ga. Tabasin ise ka ära et vist veel nii kiiresti sõita ei tohi kuid liiga hilja, juba paistis taas politsei auto ning kinni ta mind ka peatas. Peab ütlema et ülimalt viisakad nad siin kuid raibe kirjutas ikkagi kviitungi ning seda summas 170 dollarit mille pean ära tasuma varsti. Summa suuruse võttis ühest tabelist mida mulle ka näitas, kui õigesti mäletan siis siin riigis ka üle 20 kildi tunnis ei tasu ületada siis kisub asi hapuks, lööb eelarvesse mõra sisse. Teel Milford Soundi läksid vaated üha kenamaks.
Loodetavasti räägivad pildid enda eest. Kohale jõudsime täpselt õigel ajal, kuna kohe kohe oli väljumas laev kruiisile mis kestis kokku kolme tunni kanti ning sisaldas ka lõunat. Ning taas peab mainima et supper kenad vaated, loodan et piltdelt loete ikka midagi välja ka, et siin ringi tiirutades peab ütlema et ikka väga kahju et pole kõvemat fotokat sest kui sul on vaade kus kõrged mäed mille ees järv, mägedelt endilt voolavad alla väikesed nired ning mägede kõrgemad tipud on kaetud lumega siis see seebikarp ei suuda vast seda kõike nii hästi jäädvustada.Täna õhtuks jõudsime taas Queenstowni, kus siis loodan teha nii mõnegi suht ektreemse asja, kuid praegu head ööd.

18.04.2009
Kõigepealt peab kohe mainima et Queenstown tundub olevat Uus Meremaa ekstreemsuse pealinn, igal sammul võimalik bronnida kas bangji hüpe või rafting või langevarjuhüpe või veel midagi muud ning linnas elu keeb koguaeg. Ise mõtlesin juba ennem siia riiki saabumist et tahan teha lisaks kõigele muule Shotover Canyon Swingi mis nüüd selles linnas sai ka tehtud. Kuid üks päev ennem seda käisin jõe peal Shotover Jetiga kihutamas, see siis paat mis sõidab mööda kitsast jõge mida ääritsevad kaljunukid ning vahepeal teeb ka 360 kraadiseid pöördeid.
Neljapäeval sai siis tehtud see Shotover Canyon Swing mille sooritamise üle olen eriti uhke kuna kardan meeletult kõrgust. See swing näeb välja siis selline et kõigepealt vabalangemine 60 meetrit nagu bangji hüppel ning siis kiikumine 200 meetrit kiirusega 150 kilti tunnis.
Kõrgust kardan niimoodi et näiteks Aucklandis seal toweris oli klaasist põrand ning ma ei julgenud selle peale astuda ilma et kusagilt poleks kinni hoidnud. Kuid seal kohas kus see swing toimus tundus alguses et pole midagi et eks see koht oli loomulikult madalam ka ning alla vaadates suurenes vahemaa maapinnaga nagu astmeliselt, kuid siis seal platvormil seistes ning alla vaadates tuli korraks selline tunne et täitsa pekkis siit ma küll alla ei hüppa, samal ajal need instruktorid ajasid niisama mulli ning siis lambist et noh hüppa nüüd, küsisin veel et kas äkki võimalik et ripun seal ning te lõikavad nööri läbi vastasid nad et ei saa. Siis ma astusin mõne sammu tagasi ning hüppasin, kohe läksid ka häälepaelad valla samal ajal aga nautisin kõike seda täiega. Õhtul käisime väljas söömas, tellisime erinevad praed saime samad siis veel sai võetud ka magustoit, ma valisin jäätise marmelaadi ja maasikamoosiga iseenesest väga maitsev ma ei näinud kuid see eest leidsin seest paberi tüki. Peale seda tuli neti maraton ehk siis istusime kõigepealt temis siis mina kuni poole ööni netis, kui aga tuli hakata sõitma ööbimis kohta siis vedas et auto käima läks, et aku sai peaaegu tühjaks kulutatud.
Eile magasime kauem ning siis asusime teele Lake Tekapo poole, seal mingeid ekstreemsusi plaanis polnud vaid lihtsalt nautisime loodust. Samuti sai seal ka käidud ühes restos söömas. Tellisin endale lamba kartulipudruga ning ma ei tea kuidas täpselt seda nimetatakse kuidas see lammas valmistati kuid meenutas kogu see kompott väga kodust toitu nii maitselt kui ka lõhnalt. Siinkohal peab ka mainime et niipalju siis meie säästuresiimist, et päris laisaks oleme läinud, viimasel ajal saab väga harva ise midagi vaaritatud et pidevalt sööme kusagil väljas.

22.04.09
Tagasi Austraalias
Kuid enne siia lendu jõudsime pikemalt peatuda veel kahes linnas. Kõigepealt kohe samal päeval kui viimati blogi kirjutasin jõudsime Akaroasse, seal linnas oli plaan käia koos maailma väiksemate ning haruldastemate Hector delfiinidega ujumas.
Kuna esimesel õhtul käisime väljas siis järgmisel päeval meist ujujaid väga polnud, seega otsustasime lükata ühe päeva võrra veel edasi kuid hommikuks oli ilm täiesti ära pööranud, sadas ning tuul puhus ka päris kõvasti seega kõik resisd tühistati. Nüüd läks tiba kiireks kuid kuna tahtsime need delfiinid ära näha siis jäime veel üheks ööks sinna linna. Kohe järgmisel hommikul kell pool üheksa pidime olema platsis. Õnneks ilm ka ilus ning reis väljus plaanipäraselt, kahjuks aga delfiine väga palju polnud näha. Sai küll käidud ka vees mis mulle polnud kõige lihtsam ülessanne kuna pole eriti hea ujuja lisaks veel neljameetrised lained ja veetemperatuur pluss 14, kuid kuna saime selga ka kalipsod siis vähemalt väga külm polnud. Samuti võib ka öelda et sai nende delfiinidega koos ujutud sest nägin ühte vees samal ajal kui ise ujusin kuid see ikka polnud päris see mille eest maksime, et välja pidi asi nägema ikka nii et ujud nende keskel. Seega taas nagu ka vaala vaatlusel sain teatud osa rahast tagasi ja kuna samal päeval pidime auto teises linnas ära andma siis polnud rohkem aega sinna passima jääda ning asusime teele. Reisi lõpp punktiks oli Christchurch kus istusime ka täna hommikul kell kuus lennu peale ning lendasime siia tagasi. Kuid eile õhtul veel oli tiba aega vaadata ringi ka siis tolles linnas ning peab ütlema et samuti päris kena linn kui kesklinna jõuate.Nüüd küll siinkohal tuli meelde üks asi et kui kunagi ka keegi uus meremaale läheb ning auto rendib siis liikluses tasub olla ettevaatlik, mitte et nad kihutaks kuid näiteks lennujaamast sõitsime kesklinna bussiga ning ühel tänaval sõitis bussijuht tee ääres parkinud autol külje maha ja seisma ei jäänud ning temisele ütles too töötaja sealt rendikast kohe reisi alguses et väga paljudel puudub liikluskindlustus seega sina maksad vahet pole kes süüdi. Auto andsime ära lennujaama lähedal ning loomulikult nad märkasid seda mõra klaasis millest kirjutasin varem. See mõra läks meile maksma pea kuussada dollarit ehk üle neljatuhane krooni.
Tooks siia lõppu eraldi ära ka umbkaudsed kulud kroonides
Kõigepealt siis lennupiletid u 3000 krooni
Autorent u 2750 krooni
Autoklaas u 2000 krooni
Bensiin u 2800 krooni
Kuid kõik summad võivad natuke kõikuda kuna kurss vist muutus päris palju ning ega täpset kurssi eesti krooniga ei teagi.
Kolme nädalaga läbisime kokku kusagil 3700 kilti milleks kulus umbes 500 liitrit bensiini, vahepealsete arvutuste järgi võttis auto isegi alla 12 liitri sajale kuid eks lõpuks tuli see näit ikka üle aga ikkagi väga hea, et autoga lõpp rahul, mugav liikus hästi ning polnud selle kõige kohta ka väga kulukas.

Lõpetuseks tahan öelda vast ainult seda et väga võimas maa ning kui kellelgil vähegi tahtmist võimalust minna siis see soov kindlalt täide viia ning ega endalgi plaan sinna tagasi minna siis küll vast mitte enam mööda riiki ringi tiirutama vaid suusatama sest mäed ja lumi vaja ka ära proovida

tere taas
Lõpuks ometi siis puhkus ning homme lendame uus meremaale. Hetkel melbournis kuhu saabusime pühapäeval, et minna vaatama vormel 1 ning samuti sai käidud loomaaias. Kuid ennem kui neist sündmustest lähemalt räägin tahan veel ära mainida seda et kui eelmisel korral kirjutasin et farmeri kulul joogid söögid peale harvesti lõppu siis lisaks sellele saatis ta ka järgmise päeva hommikul pojapoja meile hostelisse järgi ning taas läksime tema juurde et siis hommikust süüa. Kuna mõned nädalad tagasi tekkis meil pea nädalane paus tolles farmis kuid farmer maksis sellegi poolest nädala palga ajas ta meile peale seda pidevalt jahu et oleme talle nii või naa palju tunde võlgu, kuid tol harvesti lõpu täheistamisel ütles et kustutab need tunnid ära ehk siis saime justkui nädala palga veel boonust. Peale harvesti lõppu tuli veel töödata ta juures kolm päeva kuid ega tööd enam eriti tegema ei pidanudki, esmaspäeval pesime traktoreid teisipäeval jändasime harvestiga ning kolmapäeval veel midagi ning siis kolmapäeval lõuna pausi ajal andis ta veel raha et minge sööma samal ajal aga tund jooksis edasi.
Nüüd siin melbournis aga mõne päevaga päris palju raha kulunud et ei teagi kas kõike mis soetatud vaja ka läheb kuid igatahes sai poest toodud paks jope siis veel uued jalatsid, sest siiamaani ringi lipanud plätudes kuna soe, kuid uus meremaal vist tiba külmem nagu kuid eks paistab. Siis veel täna panin paki eesti poole teele mis peaks kohale jõudma kolme kuu pärast, kuid päris kirves see saatmine, nimelt läks siis soodsaim varjant maksma natuke üle saja dollari, soodsaim viis saata on siis laevaga.
Pühapäeval aga käisime ära siis ka vormel 1 etapil mis kunagi ka plaanis oli kuid vahepeal ümber mõtlesime kuna liiga kulukas. Nüüd aga ilmusid välja kusagilt saja dollarilised piletid millega küll pole kindlat iste kohta kuid samas pääses rajale ikka väga lähedale. Me maksime veel 25 dollarit rohkem et minna the who kontserdile kuid sinna me ei jõudnud.
Eile sai külastatud siis melbourni loomaaeda mis peaks olema vist maailmas vanuselt kolmas.
Vaatab kui netti pääseb siis lisan vahepeal veel midagi kui mitte siis kolme nädala pärast kirjutab.

lõpuks ometi sai see harvest läbi. Vastu reedet viimane korjamine, eile siis sai ka tähistatud farmeri kodus, tema poolt ka joogid söögid ning karastav bassein, magama sain enne päikesetõusu, täpset kellaaega ei tea :) et siis viimased kolm neli päeva elanud nagu eesti ajas öösiti üleval pidevalt. Nüüd siis veel mõni päev tavalist tööd selles farmis ning siis nädalaks melbourni ja siis uus meremaale. Algselt sai plaanitud et võtab siit mingi paketi kus siis majutus ning lennud sees kuid see pakkumine mis meile sobis seda enam polnud ning uus mis pakuti ei sobinud kuna liiga kulukas. Sai natuke surfatud ning leidsime sellise karavani sarnase auto milles siis võimalik ka magada ning isegi vist süüa teha, üks ööpäev maksab 42 uus meremaa dollarit. Et see tundub isegi parem varjant kuna nüüd pole enam piiratud ka see et kui kaua mingis linnas peame või saame viibida. Täna tahtsime ära bronnida kõik kuna täpselt paigas kuna lähme kuid net väga aeglane millegipärast ning seega vaatab äkki homme, et siis kindel värk. Plaan siis selline et minna 6 aprillil, läheks kohe homme kuid see auto alates esimesest aprillist sellise soodsa hinnaga ning tagasi lend soodsam alles aprilli lõpus kuna nüüd kohe hakkab siin taas mingi puhkus siis kõik lennu hinnad kallimad, tagasi plaanis tulla 22 aprill, sest siis soodsam lennupilet. Selle ajaga loodame siis läbi tiirutada terve lõuna saare, miks lõuna, siis sellepärast et seal rohkem näha teha ning kui läheks ka põhja saarele siis taas lisa kulu sest autoga sinna teed pidi ei pääse, tuleks võtta praam mis üsna kirves, pealegi peab sinna nagunii veelkord tagasi minema siis kui suusatada saab, et eks siis vaatab võibolla ka põhja saarele. Eks siis kui lähme annan ennem ka teada kuna eeldatavasti siis me pea kolm nädalat levist väljas, vaevalt seal mägede ning järvede vahel neti levi leiab. Igatahes sellised plaanid siis.
Eelmisel pühapäeval asusid siit brisbane poole teele need neli eestlast keda varem maininud kuid juba teisipäeval tuli neli uut asemele, nad siin ka juba pool aastat ringi tiirutanud, kuid hoiavad kuidagi omaette et kui rääkima lähed siis räägivad kuid enamus ajast peidus.
Kuulmiseni siis.

taas möödas tiba üle nädala ning kuna vahepeal lisandunud mõningad pildid siis mõtlesin et kirjutaks ka midagi.
Nagu sai viimane kord kirjutatud siis siin hetkel suht palju eestlasi kellega koos siis mõned korrad väljas käidud lisaks veel ühines meiega üks inglise paar.
See oli siis laupäev kui sai koos välja grillima mindud, siin ikka selleks ka väga head võimalused loodud, et siis pea igas linnas grillimis kohad kus endal tuleb kaasa võtta ainult söök jook. Taas väga lahe päev sai veedetud. Pea sama asja kordasime järgmisel päeval. Sel korral küll läksime välja et lihtsalt teha üks pokkeri mäng kuid kuna mäng venis pikale läksid kõhud tühjaks ning sai taas toodud grillimis kraam.
Muidu kõik endist viisi et siis teeme ikka seda harvestit ning ootame et see läbi saaks ning piisav summa pangaarvel et siis põrutada uus meremaale.
Nüüd tulebki vist päris karm nädal et kui ilm või tehas midagi ei muuda siis alates homsest pea kogu nädal tuleb harvestit teha mis tähemdab et une aega suht vähe kuid eks paistab.

tere taas
Nii mis siis vahepeal teinud näinud. Nimelt siis selle mõne nädalaga tegin siiani pikima ning ka kulukaima taksosõidu ning pikima tööpäeva-öö. Kõigepealt sellest takso sõidust. Käisin üleeelmine nädalavahetus melbournis külas neljal uuel eestlasel, kellest kolmega varem koos töödanud, kes saabusid siia selle kuu alguses. Sai siis lobisetud, pilte näidatud vaadatud, väljas käidud. Aeg lendas linnulennul ning peagi tuli hakata tagasi siia poole liikuma, kuid kuidagi ei tahtnud ning seega lükkasin mineku viimase bussi peale mis pühapäeval echucasse liikus. Hostelist lahkusin kolmveerand tundi ennem bussi väljasõitu, bussijaama lähedusse saab linnale ringi peale tegeva turisti trammiga, lühemas suunas enam tramm ei sõitnud, seega läksin trammiga mis teeb väikse ringi, kuid see tramm sõitis kõige kaugemasse punkti ning siis trammijuht teatas et täna aitab küll tema rohkem edasi ei sõida. Nüüd kiskus asi tiba kiireks, tuli võtta päeva esimene takso millega sõitsin siis bussi-rongijaama, kuid buss oli natuke aega tagasi välja sõitnud, seega suht hapu lugu. Kuna esmaspäeval pidin taas tööl olema siis tuli mul kuidagi tagasi echucasse jõuda. Sõit echucasse käib enamasti läbi pendigo kus siis vahetad rongi bussi vastu või lihtsalt vahe peatus ning kuna see kõige lähem koht echucale kuhu tol õhtul sain pileti siis otsustasin sinna sõita lootuses et sealt läheb mingi buss või tuleb keegi vastu. Sõitsin sinna rongiga, kohale jõudsin umbes poole üheteist paiku õhtul. Kohapeal selgus et tol päeval ei liigu rohkem midagi ning vastu ka keegi ei tule seega tuli vaadata mis edasi saab. Kõigepealt üritasin leida mingi soodsa koha kus magada kuid kuna kõige soodsam mis leidsin oli üle saja dollari, siis mõtlesin et äkki mõni taksodest viskab ära, siinkohal olgu öeldud et kahe linna vahe umbes sada kilti. Esimene takso tahtis 150 dollarit ütlesin et pole rohkem kui sada, liikusin edasi ning teine takso oli nõus selle summa eest sõitma. Echucasse jõudsin poole ühe paiku öösel kuid vähemalt sain voodisse ning järgmine hommik tööle.
Edasi liikus kõik rahulikult kuni selle nädala teisipäevani mil algas taas harvest. Kohe esimene tööpäev mis tegime vajus väga pikaks, läksime tööle teisipäeval kell kuus õhtul koju saime kolmapäeval kella kahe paiku päeval ning siis uuesti tööle neljapäeva hommikul kell kaheksa ning koju reedel kell üksteist hommikul ehk siis mõlemal päeval üle kahekümne tunni tööl. Nüüd homme see tähendab siis pühapäeval vaba päev ning siis esmaspäeval tööle . Vahepeal siis veel kolised need eestlased ka siia ning käivad ka juba tööl, korjavad pirne, väga hea nüüd tasuta nii viinamarjad kui ka pirnid mulle sobib.

tagasi echucas, nädal hullu tööd seljataga nüüd taas aeg natuke midagi blogisse lisada.
Käisin siis vaatamas ka teisel nädalal tennist, nägin veel mitut head mängu sealhulgas poolfinaali Roddicki ja Federeri vahel ning finaali Federeri ja Nadali vahel. See finaal see oli nagu kirss tordi peal, üli põnev ning tasemelt ikka enam suurt paremaks minna ei anna, raudselt hetke kaks maailma parimat tennisisti.
Tagasi echucasse jõudsin esmaspäeval 02.02.2009 ning teisipäeval kohe tööle. Töötan nüüd viinamarja istanduses kus kasvatatakse viinamarju veini tehastele. Esimene päev oli kerge soendus panime kokku harvestit, see siis masin millega korjatakse viinamarju, ning harjutasime traktoriga sõitmist. Kolmapäevast läks siis aga kreisiks, tööpäev algas kell kaks päeval lõppes kolm öösel, alustasime taas kell viis samal hommikul lõpetasime kell pool kaks päeval siis uuesti viieks õhtul tööle, töötasime kuni seitsmeni ehk siis veel kaks tundi, siis koju kiire söök mõni tund magamist ning siis selle töönädala kõige hullem aeg, alustasime kell viis hommikul töötasime kuni kolmeni päeval siis seitsmest kuni üheksani samal õhtul ning siis uuesti kella kahest öösel kuni üheni päeval, taas tiba magada ning kella kaheksaks õhtul uuesti tööle et töötada kuni kella poole kuueni hommikul. Viimastel töötundidel nägin kuidas mutritest poltidest ning metallplaadist moodustus nägu.
Samas töö meeldib ning nüüd see nädal ka natuke külmem ilm, lubab alla kolmekümne kraadi et siis peaks saama ka paremini magada sest kuna siin hostelis puudub konditsioneer siis ikka väga raske magada kui palav ning õhku pole.
Minu töö näeb siis välja selline et pean näitema traktoristile ning harvestile milliste vagude vahele peavad nad sõitma ning samuti jälgima et harvest korjaks ära enamus marjad. See harvesti siis selline suur mölakas nagu umbes kombain mida nägite mõnel põllul kui suviti maal käisite vanaemal külas. Lisaks veel siis pean viinamarjade sees sumpama ning mahla sees jala vanne tegema, samal ajal seal prahti välja korjama.
Seda tööd peaks jätkuma nüüd umbes kuuks ajaks ning siis veel ehk nädalake midagi, peale seda tagasi melbourni

Täna üle nädala aja taas vaba päev, kuid sel korral isegi kahju sest vaba päev mitte põllu peal rasimisest vaid melbourne park´i külastamisest, see siis koht kus toimuvad austraalia lahtised meistrivõistlused tennises.
Põhiturniir sai alguse esmaspäeval 19.01.2009, kohe esimesel päeval nägin mängimas ka Kaiat, väljas oli sel hetkel ligi nelikümmend kraadi sooja ning mäng kestis kolme tunni kanti, isegi istudes oli hullult palav, et ei tea mis tunne oli sellise ilmaga veel mängida, igatahes väga pingeline mäng ning lõpuks ta õnneks võitis. Mängu vaatasin koos kahe väga toreda eestlasega kes samuti siin reisimas ning töötamas.
Siis väike söömine ning peale seda läksin vaatama Moya mängu.
Õhtu poole nägin ära ka Marat Safini mängu kellelt sain ka autogrammi.
Päeva viimaneses mängus mida staadionil vaatasin mängis Nalbandian.
Tagasi hostelisse sain tiba enne kahteteist seega põhimõtteliselt terve päeva veetsin seal ning nii edasi iga päev kuni tänaseni.
Algselt tegelt polnud plaanis rohkem raha raisata ning igapäev hommikust õhtuni seal melbourne parkil veeta kuid kuna esimene päev jättis supper hea elamuse siis soetasin ka edasisteks päevadeks põhi staadionitele pileteid. Mängudele pääs näeb välja siis nii et kokku on üle kahekümne väljaku kus mänge peetakse neist kahele Rod Laver arenale ning Hisense arenale tuleb soetada eraldi pilet ülejäänutele aga pääseb kas siis ühega neist kahest põhi areeni piletitest või siis võimalik ka eraldi osta päeva pilet. Põhi areeni piletid maksid esimesel päeval tiba alla kuuekümne ning viiekümne dollari, iga vooruga lisandus aga kümme dollarit.
Teine päev algas Serena mänguga, seejärel päeva maiuspala milles kohtuseid kohalik iidol Hewitt ning Tsiili tegija Gonzalez ning ei pidanud pettuma mängus, vaja läks kõiki viite setti.
Viimane mäng mida staadionil nägin tol päeval oli Blake mäng mis samuti väga hea.
Õhtu lõpetas aga Nadali mäng mida vaatasin suurelt ekraanilt. Mäng ise oil väga ühepoolne Nadal võitis esimesed kaheksa geimi ning kogu mängu peale sai vastas mängija neli geimi kuid igav polnud kuna tuju hoidsid üleval vastas mängija poolehoidjad kes peale iga võidetud geimi tegid võidutantsu ning laulsid.
Esimesed kaks päeva tundusid nagu farmis töötamisena kuna hommikuti tegin endale kaasa lõuna õigemini ostsin kebabi ning lisaks kaks kahe liitrist mahla.
Kolmandal päeval soetasin pileti Roddicki mängule lisaks sai päeva jooksul veel nätud mitu head mängu, seal hulgas teist korda ka Kaia mängu.
Neljapäeval nägin taas mängimas Gonzalezt ning Safini paaris mängu. Mõlemad mängud toimusid suuruselt kolmadal väljakul kuhu pääseb siis päeva piletiga. Ühe terve sektori olid hõivanud austraalased kes riietatud kollasesse ning kes lõbustasid publikut geimide vahel.
Reedel taas Roddicki mäng, laupäeval toimus aga ülipõnev lahing Gonzaleze ning Gasquet vahel kus läks taaskord vaja viite setti, lõpuks Gonzalez võitis, viimane set 12-10, mäng kestis natuke üle nelja tunni.
Esimese nädala kokkuvõtteks võib öelda et üli lahe ning kindlasti tahan ka järgmine aasta tagasi tulla siia selleks ajaks.
Homme lähen taas sinna kohale ning vaatab äkki õnnestub saada pilet ka ühele poolfinaal mängudest.

head uut aastat siis kõigile
Et siis kirjutaks taas midagi natuke siia blogisse. Aasta vahetuse võtsime vastu melbournis, kuna ööd seal tiba jahedad siis mõtlesime et teeme väikse sooja hosteli katusel enne kui linna peale lähme. Võimalik et ka varem maininud kuid seal hosteli katusel siis selline suur ala kus saab istuda ning kus avaneb ka vaade linnale. Soe sees asusime teele, et näha ilutulestikku, selleks võtsime suuna federation square poole, jõudsime sinna tiba enne kui hakati paugutama. Peab ütlema et ilutulestik polnud kõige parem kuid muidu suht lahe, mega palju rahvast.
Tagasi echucasse jõudsime reedel. Üleeile ehk siis pühapäeval 4.01.2009 käisime jõe peal, kus veetsime pool päeva. Kokku tuli üheksa inimest, nibin nabin mahtusime peale ära kuid lahe oli, väga lahe.
Praegu tuli taas meelde, nimelt selle kuu lõpus täpsemalt üheksateistkümnendal hakkavad austraalia lahtised meistrivõistlused tennises, kus siis maailme paremik kohal. Sain ka finaali pileti ning nüüd selle nädala lõpus lähme taas melbourni korra et siis üritan veel mõned piletid hankida ka eelringi mängudele.
Homsest peaks taas tööle saama, täpselt veel ei tea mida tegema kuid vahet pole, peaasi et tunnipalk.