Töö

Peale viimast sissekannet sain tööle tomati harvestile. Sel korral siis ei toimund korjamine mitte käsitsi vaid tomatid korjati üles suure masinaga, mille peal siis ma seisin päevad läbi ning korjasin lindilt mis mu eest läbi sõitis kõik muu peale tomatite ära, või noh nii palju kui suutsin. Kokku kestis see pull üle kolme kuu, viimane tööpäev oli vist esmaspäeval. Nüüd homme üheks päevaks tööle, et ei tea päris täpselt mis tegema peame. Kuid siis mõne päeva pärast loodetavasti saan pikemaks ajaks taas tööle, et eks siis kui töö käes siis kirjutan et mida teen. Nagu näha siis pole väga pikalt midagi kirjutada, et lihtsalt hetkel tegelen rohkem töötamisega, eks siis kui taas liikuma hakkab tuleb ka rohkem sissekandeid ning pilte.

Tagasi Echucas

Peale melbourni siirdusime kohta nimega echuca kus viibisin ka eelmisel aastal. Melbournist lahkusime sest elamine kulukas ning pealegi on seal varem oldud pikemalt, lisaks on siin võimalus taas natuke teenida. Päris soe tunne oli siia tagasi tulla, kohe uksest sisse astudes võtsid vastu meid vanad tuttavad. Kuna saabusime siia reedel siis tuli samal õhtul minna ka välja, nimelt siin üks kohalik baar kus siis enamasti käiakse. Seal samas kohtasin ka farmerit kelle heaks eelmisel aastal töötasin, ta tegi mõned õlled välja ning sai ka siis pisut lobisetud. Mõne ajapärast kui kõik olid pisut napsised siis üks inglise tüüp keda kutsutakse kapteniks hakkas kaagutama shoeboat shoeboat, mis tähendas siis seda et tuli võtta enda king ning sinna sisse kallati siis näiteks õlut või mõnda muud alkoholi ning see tuli siis ära juua. Õnneks kantsin tol õhtul kingi mitte plätusid muidu oleks pidanud kellegi teise kinga kasutama.
Mõne aja pärast saabusid ka jõulud, peab ütlema et kui eelmine aasta tundus et kõik pole päris õige siis sel aastal tundsin päris suurt igatsust eesti järele ning seda sellepärast et jõulud ilma lumeta ning pereta pole ikka üldse see.
Uus aasta sai vastu võetud taas melbournis. Sel aastal vaade parem kuid sellegipoolest ilutulestik suht lahja, lisaks veel sadas ka ning mitte lund. Teil seal kodus aga mega kena et lund nii palju et varsti tuleb aknast sisse.
Nüüd aga kui kuuled et eestis ikka mega külm siis hea meel et olen siin, sest ega muul ajal külma ning lund ei tahagi kui ainult pühade ajal.
Külastasin ka taas tennise turniiri, kuid sel korral ainult esimestel päevadel, ülejäänud mängud vaatasin siin telekast. Et ega tahtmine oli suur seal olla kogu turniiri vältel kuid kuna eelmisel aastal sai nähtud siis mõtlesin et ei kuluta selle peale enam niipalju, samuti lootsin et saan varem tööle, kuid pidin veel ühe nädala hostelis niisama passima et vaid nädalavahetusel sai töödatud.

Great Ocean Road

Melbournis viibides otsustasime ära teha ka siis great ocean roadi. Selleks rentisin auto kolmeks päevaks, tegelt oleks võinud ka lühemaks ajaks võtta kuna läbi sõita saaks selle ka kahe päevaga kuid tol hetkel veel ei teadnud et kaua läheb ning samas ega ei kahetse et sai seal kauem tiirutatud, sest antud teel niipalju ilusaid paiku. Igatahes siis teisipäeva lõuna paiku hakkasime liikuma ning kui lõpuks linnast välja sai siis mõnekümne kilomeetri pärast avanesid ka kenad vaated. Mis seal siis ikka et sai sõidetud tasapisi ning iga natukese aja tagant paus tehtud et klõpsata mõned pildid ning vaadet nautida. Esimese öö veetsime Apollo Bays. Kuna bronnitud midagi polnud siis mingi info lipiku peal oli paar kolm hostelit ning valisime lihtsalt selle mis asus siis ookeani lähedal. Väga mõnus koht oli, et nagu hästi vana ning väsinud kuid samas väga hubane. Hommikul liikusime edasi, taas sai nautida kena loodust, sõites nii et kilomeetrite viisi on ühelpool teed ookean teiselpool mägi. Sõit kulges Port Campbelli poole mille läheduses asuvad ka selle retke peamised vaatamisväärsused nimelt siis kaheteist apostlit. Tol päeval tõusis temperatuur aga 40 lähedale, samas aga lubas õhtuks veits külmemat ilma ning kuna tagasi plaanisime tulla nagunii sama teed pidi siis otsustasime et sõidame esialgu edasi. Apostlite ning Port Campbelli vahele mahtus aga veel nii mõnigi kena vaatega koht ning kuna väljas oli väga palav otsustasime ühes neist ujuma minna. Vesi oli küll üsna külm kui võrrelda kohtadega kus käisin ujumas nädalake tagasi tollel road tripil, kuid kuna väljas oli ikka väga palav siis oli see suplus igati mõnus. Port Campbellis käisime läbi infost, seal küsiti kohe et kas plaanis öö nende linnas veeta ning pakuti ka varjanti laenutada tasuta pinokkel. Et siis päikse loojudes pidavat tollesse randa kus need apostlid seisavad kogunema pisikesed bingviinid ning et pinokliga neid parem näha. Laenutasime siis need pinoklid ning sõitsime edasi plaaniga õhtuks tagasi tulla. Ega tollest linnast enam palju minna polnud, et paremad vaated lõppesid paarikümne kilomeetri pärast, kuid ära sai käidud tiba kaugemal. Tagasi apostlite lähedusse saabusimegi tiba enne päikse loojangut. Parkisime auto ära ning läksime lähemalt neid apostleid vaatama. Taas suurepärased vaated. Ära nägime ka need pisikesed bingviinid. Vastu hommikut hakkas aga kõvasti sadama, mis tähendas seda et sõitsime taas sinna hostelisse kus peatusime ka esimese öö. Passisime kuni suurem sadu lõppes ning siis läksime ning sõitsime niisama ringi, sai tehtud veel ka mõningad pildid. Hommikul asusime teele tagasi melbourni poole. Kokkuvõttes nii palju et see trip peaks kuuluma ka kindlasti ühena nende asjade hulka mis siin mandril tuleks ära teha.

Road trip

Nagu eelmisel korral lõppu kirjutasin algas siis väike road trip et tiba puhata, teele asusime lõunasse. Esimene peatumis paik oli Gold Coastil Jacobs Well Tourist Park´is, siin siis veetsin austraalias esimest korda öö telgis. Koht iseenesest väga viisakas, isegi voolu sai telki. Edasi liikusime Surfers Paradisele kus käisime vaatamas Q1-te mis siis maailma kõrgeim elumaja ning ühtlasi ka austraalia kõrgeim hoone. Sealt edasi liikusime Byron Bay-sse kus veetsime kaks ööd, taas karavan pargis ning taas telgis. Edasi sõitsime Arrawarrasse ning seekord peatusime ranna lähedal asuvas The Lorikeet Tourist Park-is kus enam ei pidanud telgis magama vaid sai veeta öö voodis. Enne arrawarrat peatusime mõneks tunniks sellises kohas nagu Cape Byron kus asub austraalia maismaa kõige ida poolsem tipp. Arrawarras sai veedetud kaks ööd kuna tegmis oli vägagi kena paigaga lisaks nagu sai mainitud ei pidanud telgis magama. Esimene päev logelesime niisama rannas. Teisel päeval eksis sinna samma parki ära ka üks argentiina pere kes reisib mööda maailma, sõiduvahendiks 1928 aasta auto. Esimene reis toimus neil argentiinast alaskale mis võttis aega neli aastat. Sellest seiklusest neil ka raamat mille müügist nad elatusid ning elatuvad ka praegu. Sai isegi see raamat soetatud et siis natuke nende unistust edasi reisida toetada. Selle rändaja väitel kusjuures tal vanaema pärit eestist. Edasi kulges trip sydney poole kus tahtsin ära käia ka sarja Home and Away ehk siis eesti keeles kodus ja võõrsil filmimise paigas mis tuntud kui Summar Bay kuid tegelt selle koha nimi Palm Beach. Siis taas uude karavanparki, sel korral nimeks Sydney Lakside Holiday Park, kus panime üles taas telgid ning hommikul võtsime suuna Sydney kesklinna poole. Kuna parkimine eeldatavalt suht kirves seal siis auto parkisime linnast välja ning kohale sõitsime ferrie´ga mis siis väike laev. See randus kohe ooperi maja kõrvale. Päeva veetsime linnas, õhtul tagasi karavan parki ning hommikul võtsime suuna sinimägedele. Seal parkisime ennast Blue Mountains Backpackers hostelisse kus oli pakkumine kolm ööd kahe hinnaga. Päris korralik oli too, et suur köök, telekaruum, tasuta net ning pesupesemis võimalus. Hommikul võtsime siis suuna mägedesse, kus veetsime mööda erinevaid radu käies pea kogu päeva. Selle matka vältel avanesid ka päris kenad vaated.
Sealt edasi sõitsime ühe päevaga kohta kus siis edasi reisikaaslased peatuvad mõne nädala ma aga tulin ära melbourni.

Lõpuks tööst paus

Tundub et iga korraga venib blogi uuendamine aina pikemaks, kuid samas pole peale viimast sissekannet ka väga midagi teinud peale töötamise. Kuid sellepärast saigi sellisesse kohta nagu Laidley tuldud et töötada ning raha säästa, lihtsalt poleks seda arvanud et pool aastat selles kohas pesitsen. Viimasel korral kui siia kirjutasin mainisin maksude tagasi taotlemisest midagi. Nagu sai tookord kirjutatud puudus kogu info töötatud paikadest seega pöördusin tax office´sse kus nad asja korda ajasid, tahtsid küll selle eest üle saja dollari kuid mulle saadeti tsekk pea pooleteist tuhande dollariga.
Nagu mainitud siis enamuse ajast töötasin, viimased paar kolm kuud lausa pea igapäe. Koht mis siis siiani kõige parem nii palga, töö kui ka suhtumise poolest ning kus lõpetasin töötamise see reede ehk siis kolm päeva tagasi oli Blackboy ridge. Peamiselt tegeletakse seal virsikute ning nektariinidega kuid on ka muud nagu näiteks viigimarjad, persimmanid, kiivid, avokaadod. Kiivid ning avokaadod kasvavad küll teistest tiba eemal kohas nimega Ravensbourne mis asub umbes 70 kilomeetrit (neljaveolise autoga saab ka kasutada poole lühemat teed kuid aega kulub pea sama kaua) tollest kohast kus virsikuid korjasin.
Tööd alustasin selles farmis millalgid augusti keskel. Esimesel päeval sai kohe virsikuid korjata, kuid kuna hooaeg polnud veel peal siis tuli teha ka muid töid mille hulka kuulus ka kanasita loopimine, rohimine, uute puude istutamine ehk oli veel midagi mis hetkel ei meenu kuid see oli väga hea et pidi tegema erinevaid asju kuna päevad möödusid kiirelt. Kuid siis mõni nädal hiljem kui algas korjamise hooaeg algas parim töötamise aeg. Tööpäevad hakkasid olema küll pikemad ning nädalapäevadel polnud vahet kuna töötada tuli igapäev, tegin ka isikliku rekordi, nimelt sai töödatud 48 päeva järjest. Mis päevaga tegemist sai aru siis kui käisime poes ning pizzat ostmas, see toimus iga teisipäev sest siis pizza soodsam. Kuid samas töö nägi ette seda et sõitsime autoga põllu ning lao vahet, korjates üles teiste poolt nopitud marjad ning toimetades need siis külmkambritesse. Päevad läksid kiirelt ning ei pidanud koguaeg päikse käes passima. Seda head tööd sai tehtud umbes kuukene siis tuli hakata ise ka taas rohkem korjama, lihtsalt enam ei korjatud niipalju et pidevalt oleks pidanud sõitma samas aga ei kadund see päris ära et pool päevast vast ikka sai sõidetud. Korjates sai tihti näha seda kuidas suht lähedal wallaby ehk siis väike känguru marjadega maiustas. Mõningatest kohtades aga avanesid lihtsalt väga kenad vaated. Kui virsiku hooaeg läbi sai ning mõtetes täiega roadtripil pakkus boss välja sellise varjandi et töötaks veel natuke kuid siis tiba eemal kohas mida eelpool mainisin. Seal oli meie päralt terve maja mille terrassilt avanes samuti suurepärane vaade. Tööle läksime mis kell soovisime ning töötasime täpselt niikaua kui ise tahtsime, sest bossi ennast kohal polnud, ainult et töö tuli ära teha nädalaga. Töötasime kiivi puude põllul ning kuna see töö sai varem valmis siis päeva kitkusime umbrohtu ka veel avokaado puude alt.
Üleeile käisime rahvuspargis, eile passisime niisama täna alustasime road tripi.

Nii viimasest kirjutamisest möödunud pea kaks kuud, et siis mõtlesin et võik midagi kirja taas panna. Miks vahepeal pole nii pikalt kirjutanud siis seda sellepärst et hetkel mööduvad päevad ühtemoodi see tähendab seda, et hommikul üles tööle, siis koju söömine, siis väike laeuatennis või piljard või filmi vaatamine ning siis magama. Nädalavahetusel kui veab siis ka tööl, miks ütlen et veab aga sellepärast et praegu vähemalt mul eesmärk võimalikult palju seivida et siis sügisest ehk siinsest kevadest taas rändama hakata.
Mis siin aga siis ka muutunud selle vimase paari kuuga, nimelt vahepeal saabus talv, mis pole üldse tore. Talv siin tähendab seda et ööd külmad ning hommikud ka, nii nulli lähedased, päeval aga kui päike paistab siis õnneks soe, kuid nii kui päike ära kaob siis taas külm. Eriti paha on hommikuti ärgata, minna kööki et midagi süüa teha samas ise lõdised, tiba soem hakkab siis kui korraks külmkappi lähed midagi tooma. Tööle minemise hetkel ka veel tõsiselt külm, siin vahepeal umbes kuukene tagasi oli nii külm et hommikul panin selga neli tressikat.
Toimunud on ka suured muutused meie seltskonnas, peamiselt selles osas et enamus rahvast lahkub, iga nädalavahetus läheb keegi ära. Kõigepealt läksid ära kaks saksa tüüpi, siis lambist ükspäev kaks eesti tüüpi kes saabusid siia pea pool aastat tagasi otsustasid et aitab küll et nemad tahavad rohkem näha natukene seda maad. Peale seda lahkus üks eesti paar ning üks saksa tüdruk. Lahkujaid on olnud veelgi kuid nende puhul keda mainisin toimusid ka suuremad lahkumis peod.
Siin sai täis ka majandusaasta mis tähendab siis seda et nüüd saab maksud tagasi taodelda. Kuid siin see natuke keerulisem kui eestis. Erinevatest kohtadest saab erinevat infi kuid asi peaks välja nägema siis nii et kõigis kohtades kus töödanud peab saama group certificate, see siis paber kus kirjas palju sa makse antud töökohas tasusid, et tegelt see kirjas ka su igal palgalehel palju selle hetkeni makse tasunud kuid parem kui olemas ka see certificate. Pole veel ise taodelnud kuna algselt plaanisin teha seda neti teel siis aga kuulsin et päris mitmel sellega probleeme tekkinud et teinud kusagil mingi vea ning siis vähe sellest et raha pole saanud on pidanud veel peale maksma, et näiteks üks eestlane kes eelmisel aastal taotles tal oli saada tagasi alla kahesaja dollari kuid selle asemel peab nüüd ise maksma üle kolme tuhande dollari, ta küll veel üritab seda kuidagi parandada et äkki muudetakse ära kuid kahtlane, seega soovitus kõigile kes siia tulevad et kõigist kohtadest kus töödanud tuleks võtta mingi kontakt number või maili aadress et kui maksude esitamise hetkel vaja mingit infot siis oleks lihtsam. Ma lugesin kokku kui mitmes erinevas kohas töödanud ning meelde tuli kümme ning nüüd peangi ka vaatama et kuidas saab, esimesel vabal päeval või lühemal tööpäeval käin uurin et äkki saavad ikka netist info kätte kuna mul puudub ka mõningate farmide kohta kontaktid. Kui saan tehtud siis kirjutan täpsemalt.
Et siis taas kirjutamiseni.

Nii taas pole mõni nädal midagi kirja pannud kuid üritan nüüd seda parandada. Eelmisel korral kirjutasin et lähen kuhugi tööle kuid et täpselt veel ei teadnud mida tegema, nüüd siis panen selle ka kirja. Sai käidud siis neli päeva kõblaga rohimas, nädalavahetus möödus aga puhates. Puhkamise vahele mahtus üks järjekordne ühine üritus, nimelt siis käisime hosteli rahvaga järve ääres istumas ning nautimas kena ilma koos väikse õllega. Uuest nädalast läksin tööle puude harvendamisele, mille käigus eemaldame üleliigsed õied puudelt et siis liiga palju virsikuid puule ei kasvaks. Seda tööd peaks nüüd olema kusagil kuueks seitsmeks nädalaks. Eelmise nädala lõpus läks koju prantsusmaale tagasi üks tüüp kes ametilt kokk ning teinud süüa nii mõnelegi väga tuntud inimesele, enne ta lahkusmist leppisime kokku et tema teeb süüa me maksame ning talle see väga sobib ja kolmapäeva õhtul siis valmistas ta meile maitsva õhtusöögi mille hulka kuulus ka kook, kõik see oli väga maitsev ning kenasti ka serveeritud.
Laupäeval toimus meil aga hostelis stiilipidu millel enamus meestest riietus naisteks ning mõned naised meheks lisaks eksis ära sinna hulka mõni ingel ning mõningad muud tegelased. Küünevärv siiani küüntel, maha ei taha tulla kuid küll see ära kulub. Eks nüüd paistab mis sel nädalal plaanis kuid igav siin igatahes ei hakka.